Kaks Sisekaitseakadeemia politseikolledzhi kadetti, Kirly Kadastik ja Alar Sadam, korraldasid möödunud nädalavahetusel Põltsamaa valla ja linna kaheksateistkümnele lapsele, kelle seas oli ka riskigruppi kuuluvaid noori, laagri “Teadlikud noored”. Et mõlemal kadetid seisab maikuus ees kooli lõpetamine, oli laagri läbiviimine ühtlasi neile kooli lõputööks.
Laagripäevadele tagasi vaadates on põhjust heameelt tunda nii korraldajatel kui ka laagris viibinud lastel – kõik plaanitu läks hästi korda ja lapsed olid lausa vaimustuses. Nüüd aga kõigest päris algusest peale.
Ekstreemne algus ja “küüditamine”
Et laager algab ekstreemselt, oli lastele ette öeldud, aga kuidas täpselt, seda teadsid ainult nende vanemad, kellega korraldajad olid asja kokku leppinud. Nimelt oli laagri üheks teemaks küüditamine. Nii sõidetigi ööl vastu laupäeva kella kahe paiku läbi laste kodud, äratati lapsed üles, anti loetud minutid asjade võtmiseks ja siis “küüditati” kõik Põltsamaa vallavalitsuse juurde, kus Põltsamaa muuseumi töötaja Vilja Roots rääkis, mida kujutas endast omal ajal küüditamine ja mismoodi sel ajal Põltsamaa linn välja nägi. Edasi mindi koos Roosisaarel asuva küüditatute mälestusmärgi juurde, pandi selle jalamile lilled ja süüdati küünlad. Seal kõneles lastega oma noorusaastad küüditatuna Siberis veetnud Astrid Brandmeister, kelle algatusel on valminud ka Põltsamaa kandist küüditatute mälestusteraamat. Seejärel viidi lapsed juba “Siberisse” Kamari lähedale. Laagripaigas pandi püsti suur sõjaväetelk ja süüdati lõke. Silvi Pulst Sulustverest rääkis lõkke ääres lastele oma küüditamisajast. Siis arutleti juba omavahel küüditamise üle ning leiti, et sellisel moel inimeselt vabaduse võtmine ei tohiks kunagi korduda. Nagu selgus, olid asjad isegi kõurikutest mehepoegadele väga korda läinud. Üks poiss leidis koguni, et küll on hea, et tema pisike õde nüüd rahulikult kodus edasi magada võib, omal ajal oleksid ju nad kõik ära viidud. Laagrilapsed lubati aga seejärel magama, sest uni oli ju öösel poolikuks jäänud ja seiklusterohke päev ootas ees.
Õpiti meeskonnatööd ja seadusi tundma
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify”>Päeva alustati ühise hommikuvõimlemisega, mille järel asuti koos laagrit oma elupaigaks kujundama. Ehitati käimla, varuti ja saeti puid ning meisterdati meeskonnatööna käepärastest vahenditest ka nõude kuivatamise rest. Õige pea läks vibu- ja õhupüssi laskmiseks, kaardilugemise ning kompassi tundmaõppimiseks. Õhtupoole mängiti maastiku- ja seltskonnamänge ning valmistati koos koka Kalli Kadastikuga lõkkel süüa. Õhtul oli laagrirahval külas Põltsamaa politseijaoskonna juhtivkonstaabel Üllar Sõmera, kes rääkis sellest, mis seaduslik, mis ebaseaduslik, mis vargus, mis omastamine jms. Seejärel diskuteeriti seaduste teemal juba ühises ringis. Päev lõppes ühismängude ning mõttevahetustega vestlusringis, kus kadettidelt uuriti ka politseikoolis õppimise kohta.Pühapäeva hommik algas matkamänguga, kus kontrollpunkide otsimiseks läksid käiku eelmisel päeval omandatud kaardilugemise ja kompassi käsitsemise oskused. Pärast seiklusi viiekilomeetrisel matkarajal jõuti Kamari seltsimajja. Seal vaadati Viljandi noortevanglast tehtud filmi „Peegeldus“, mille noored ise on teinud vangla elust ja sellest, kuidas ning miks üldse vanglasse jõutakse. Filmi oli kommenteerima tulnud Tartu vangla sotsiaaltöötaja Helle Nõmmiksaar.
Ja oligi aeg asjad kokku võtta. Tänati häid abilisi ja projekti toetajaid Lõuna Politseiprefektuurist, maakonna Kaitseliidust, Kamari Haridusseltsist, Peka Kaubandusest Põltsamaalt jt.
Kui laagri korraldanud kadetid Kirly ja Alar noortelt tagasisidet küsisid, selgus, et õpitud oli väga palju, saadi nii seadusi tundma kui ka rohkesti uusi oskusi. Kõik kinnitasid, et laager oli huvitav ja järgmisel korral tahetakse jälle tulla. Kadetid tundsid erilist heameelt mõnegi kõuriku märgatavast muutusest laagripäevade jooksul ning laste valmisoleku üle kõike ise teha.
VAIKE KÄOSAAR
