6. juuli õhtul sai häirekeskus kõne, et Jõgeva vallas teisel külamehel külas käinud ja siis kodu poole liikuma hakanud napsine 55-aastane mees eksis ära. Et mehel oli mobiiltelefon kaasas, saadi temaga kontakti. Mees kirjeldas, et on kuskil jõe ääres ning kuigi palju enamat saanudki öelda, kui kõne katkes. Tagasi helistades oli kas telefon kinni või levist väljas. Piirkonda suundunud patrullidel õnnestus mees siiski umbes tunni möödudes üles leida pika rohu seest, kus ta sihitult ringi kõndis. Mees oli oma rännuteel astunud ka ojja ning jalad märjaks teinud, õnneks viga ei olnud ta saanud. Politsei andis abivajava mehe üle lähedastele.
Jõgeva piirkonnavanem Jana Õim kirjeldas, et igal aastal on kümneid vahejuhtumeid, kus alkoholi tarvitanud inimesed koduteed otsides eksivad, hätta satuvad ja paraku ka surevad, sest ei saa või suuda õigeaegselt abi kutsuda. „Antud juhul läks kõik hästi, sest lähedased andsid aegsasti teada, kui mees koju polnud saabunud ning politsei sai kiirelt otsingutega pihta hakata,“ tõdes ta.
Õim märkis, et kui kellegi lähedase käitumismuster erineb tavapärasest ning tekib tunne, et ta võib olla ohus, peab sellest esimese asjana politseile teada andma. „Iga mööduv tund on üksnes võimaliku abivajaja kahjuks,“ märkis ta.
Inimene, kes otsib kadunud lähedast, saab samuti politseitööle kaasa aidata, kui oskab jagada pisutki abistavat lisainfot:
* Ajaaken: millal, kus ja kes viimati otsitavat inimest nägi, kuhu ja millal ta pidanuks jõudma
* Asjaolud: kas kadumise eel oli konflikte või teisi probleeme (sassis suhted, võlad, muud pinged või sõltuvusprobleemid), mis võisid tingida ootamatu lahkumise
* Korduvus: kas otsitav on varem kodust sõna jätmata lahkunud. Millisel põhjusel ja kus teadaolevalt viibis
* Isikukirjeldus: millise riietusega otsitav võis lahkuda. Vajadusel vaata üle koju jäänud üleriided hindamaks, mis ta selga võis panna
* Terviseseisund: milline on otsitava inimese füüsiline ja vaimne tervis, kas ta vajab ravimeid ning kas need ravimid on tal kaasas
* Kontaktid: kellega otsitav läbi käib, kelle juures viibida võib – võimalusel koonda võimalik nimekiri kontaktidest ja aadressidest
* Telefon: kas otsitaval võib kaasas olla telefon, mille asukohta positsioneerida. Kui telefon jäi koju, kellele on tehtud viimased kõned või saadetud sõnumid
* Muud sidevahendid: kas otsitaval võib olla kaasas teisi tehnilisi seadmed nagu süle- või tahvelarvuti
* Sotsiaalmeedia: milliseid kontosid otsitav omab ning kas ta on neid lahkumise järgselt kasutanud
* Rutiin: milline on otsitava tavapärane päevarutiin, sealhulgas töökoht, hobid ja muud päevaplaanid
* Arutelud: kas otsitav on varem rääkinud kohtadest, kuhu tahab minna või plaanidest, mida ellu viia
* Lemmikkohad: kas otsitaval on meelispaiku, kus mõtteid settida – sünnikoht, mõni matkarada, veesilm, mäetipp või muu koht
* Sõiduk: kas otsitav võis lahkuda sõidukiga. Mis on masina mark, mudel, registreerimisnumber ja enamlevinud sõidusihid
* Ohtlikkus: kas otsitav võib olla endale või teistele mingil moel ohtlik
Nende küsimuste lahendamise kõrval teeb politsei inimese leidmiseks hulga täiendavaid toiminguid ja kasutab selleks vajaminevad ressursse, näiteks kaasab tehnilised vahendid, kogukonna ja vabatahtlikud.
