Kui vaadelda Eesti majandust, siis võib märkida, et selles vallas läks aasta üldiselt edukalt. Eelarve täitus ja järgmise ennustused on sama lootustandvad. Kui palju see keskmisele kodanikule tegelikult edutunnet andis, jääb praegu lahtiseks. Praeguse tõuke sisemajanduse kogutoodangu tõusuks annab siiski tohutu hulk laenuraha. Eelkõige koormab see tavakodanikku, sest rahvuslik kogutoodang laenuraha mõjul oluliselt ei tõuse. Kuidas meie majandusasjad edasi liiguvad, näitab arvatavasti esimene poolaasta.
Tõusud ja mõõnad
Eesti arengu sisu kujunemise määrab ära poliitiliste koosluste tegevus. Vaadeldes parteide käitumist möödunud hooajal, siis võib nentida, et see oli rekordaasta. Üksteise alttõmbamise mõttes. Tõeline missivalimise karusell, kus on lubatud kõik võtted, et ilusam välja näha. Selleks kõlbas nii konkurendi riiete katkirebimine kui ka meigikarpi jama sokutamine. Koalitsioonid nii kohalikes omavalitsustes kui riigi tasandil muutusid kiirtempos, mis arenenud demokraatia seisukohalt on mõeldamatu. Nagu mõnes aastalõpu kõnes märgiti, oleme me siiani lapsekingades. Kõige enam andis ära kevadel peaministri koha kaotanud Res Publica. Sisemised segadused viisid 2005. aastal pidevate tagasilöökideni, mis kulmineerus sügisestel kohalikel valimistel paljudes omavalitsustes positsioonide loovutamisega. Meie ühe noorema erakonna taandarengu põhjuseks on suures osas organisatsiooni ülesannete ebaselge mõtestamine. Võimu saavutamine ei ole eesmärk iseeneses. Kindla valitsemise tagamiseks peab olema korras eelkõige suhtekorralduslik pool. Rahvas peab mõistma otsuste tagamaid, et selle kaudu säilitada usaldussuhe.
Res Publica lohutuseks saab öelda, et ennegi on samalaadselt kõrbetud. Isamaa on kogenud suurt tagasilööki kaks korda ja kõigi aegade suurima valimisvõidu saanud, Koonderakond on ammu Eesti poliitiliselt kaardilt kustutatud.
Res Publica olukord on praguseks kriitiline. Ettevaatlikuks ei tee mitte paari riigikogulase lahkumine Reformierakonda, vaid omalaadne peataolek, mille kinnituseks on detsembrikuine kõigi aegade madalaim valijate toetusprotsent.
Eelmise aasta suurim võitja oli Keskerakond, mis on säilitanud pideva üle kahekümneprotsendilise gallupitoetuse. See on tulnud kõige omapärasemal viisil. Keskerakonna stiiliks on skandaalide tekitamine. Aasta tippsegadus tekitati K-kohkukese reklaamiga. Ükski mõistusega inimene ei suuda uskuda, et see pole poliitiline reklaam. Küsimus pole seejuures ettekujutuse puuduses, vaid kokkulepitud reeglite jämedas eiramises. Asi on kuuldavasti kohtusse jõudnud. Kuid Keski püsivalijaid skandaalid ei häiri. Pigem hindavad nad näiteks linnakassast makstava ühekordse toetuse kasvamist 200 krooni võrra. See sai kohalikel valimistel tõestatud.
Suured vaikijad
Reformierakonna suhtekorraldusmeeskond harrastab hoopis erilaadset stiili. Vastupidiselt keskerakonnale püütakse skandaalide tekkimise ohu korral neist distanseeruda. Märksõnaks vaikimine. Enne valitsuse muutumist märtsis toimus Res Publica ja Reformi vahel mitmeid mõõkaderistamisi. Tollane majandusminister lubas pea mütsi ära süüa, kui välisminister ametist lahti tehakse. Lubaduseks see jäigi, sest koheselt oli ta avalikust eetrist kadunud.
Kevadistel piiridebattidel oli oht, et ebapopulaarset lepingut Venemaaga kaitsev Urmas Paet kaotab oma seni kogutud poliitilise kapitali. Distanseerumine avalikkusest säilitas maine. Aga tänu sellisele käitumisele teamae me välisministri käikudest ja tegemistest rekordiliselt vähe.Kui valitud stiili oleks peetud lõpuni, siis säilitanuks Reformierakond oma koha Eesti erakondade absoluutses tipus. Peaministri libastmised aasta viimasel kuul ei jätnud asju endiseks. Nalja teha ja ebatavalisi asju esitada jäägu pigem peaminstri ülesannetest välja. Aastalõpu valijaküsitlus näitab, et Isamaaliit on nüüdseks Reformile kuklasse hingamas.
Rahvaliidu käitumismallid on suunatud piirkondlikult ja ainult teatud inimrühmadele ning seetõttu on nende üldistamine keerulisem. Sotsid ja isamaliitlased alles otsivad oma stiili. Aga neil on parima väljundi leidmisega kiire taga, sest läheb vaid veidi üle aasta ja ongi Riigikogu valimised.
ANDRUS VILLEM
Kolumnist
