Põldudel kestab hoogne kevadkülv

Ilmastikuolud takistasid tänavu alustamist varajase ehk nagu põllumeestel on kombeks öelda Maamessi ajal peale hakatud kevadkülviga. Praeguseks on arvestav osa teraviljast ja rapsist aga siiski kasvama pandud.

Põltsamaa vallas Mällikvere  põllumajandusühistus külvati esimest korda ka põldhernest.

Mällikvere põllumajandusühistus algas kevadkülv aprilli viimastel päevadel. “Nisu ja otra kasvatame kokku 300 hektaril ja  eelmise nädalavahetusega jõudsimegi selle külvatud.

Kolme päeva pärast peaks olema lõpetatud rapsikülv 220  hektarilisele põllule,” rääkis ühistu tegevjuht  Meelis Kaljuste. “Herne panime 30 hektarile kasvama ristikupinna vähendamise arvelt,” selgitas Kaljuste. Mällikvere  põllumajandusühistus loomakasvatusega ei tegelda ja nii läheb kogu põllusaak müügiks kindlatele lepingupartneritele. 

Põllule ikka varavalges

“Kui sõna sõnalt võtta, siis kõige enne tegime väetisekülvi. Viljakülviga alustamist segas jahe kevad. Savimullad ei tahtnud külviküpseks saada ja kohati on vesi veel praegugi põldudel,”  ütles  Palamuse valla põllumajandusfirma OÜ Kerseli juhataja Toomas Tuula. “Nisu ja odra kevadkülvist ligi 700 hektarile on tänaseks külvatud 400  hektari ringis,” teatas ta.

“Nagu ikka läksid mehed ja masinad põllule kell kuus hommikul. Rapsikülviga pole aga veel riskinud alustada,” lisas Tuula.

Torma valla põllumajandusettevõttes Vaiatu Agri alustati kevadkülviga samal ajal kui mitmetel eelnevatel aastatelgi. “Otra külvame 330  ja nisu 120  hektarile. Praeguseks on nendest teraviljadest  ligikaudu 65 protsenti külvatud,” ütles Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots.

“Rapsi paneme kevadel kasvama 170 hektarile.  Hiline raps on juba maas, varajase külvame aga hiljem.”

Andrus Palootsal on hea meel ka  põllukultuuridele soodsast talvest. “Rukis, talinisu ja talirüps  on meie kandis hästi talvitunud. Eeltoodut arvestades võib loota head viljasaaki,”  märkis ettevõtja. 

Investeeringud ja tulevikumured

Põllumajandusfirmadesse on tänavu ka uut tehnikat muretsetud. “Mällikvere  põllumajandusühistu on ostnud mõne  randaali, kultivaatori  ja orasäkked. Kokku oleme tehnika uuendamiseks teinud investeeringuid 60 000 euro ulatuses,” rääkis juhataja Meelis Kaljuste.

Tulevikule mõeldes peavad põllumehed aga suuremaks mureks muutusi toetussüsteemis. “Järgmisest aastat toetused vähenevad. Eesti  riigi osakaal toetussummades kahaneb. Euroopa Liidust lubatakse küll toetuste tõusu,  iseasi, kas see aga kahanemise kompenseerib,” arutles murelikult Kerseli juht Toomas Tuula.

i

JAAN LUKAS