Piltijate pildid Alveri muuseumis

Hetk näituse avamiselt, kus Johannes Haav ja Arvo Tikkerbär jäid ühele pildile.
FOTO: MADE SULTSON

Reedel avati Betti Alveri muuseumis Jõgeval kahe piltija kohalolekul fotonäitus „Jõgeva valla mõisad ja lossid“, mida võib vaadata kuni 6. märtsini. Piltijate MTÜ fotograafid Johannes Haav ja Arvo Tikkerbär andsid uudistajatele selgitusi ülesvõtete kohta, mida näitusel vaadata saab.

MADE SULTSON

Tikkerbärilt olid muuseumis kaunid looduspildid ja kõik ahhetasid, kui said teada, et ta alustas pildistamisega alles 2000. aastatel. „Aga siis ta ei tea üldse midagi filmirullidest ja nende ilmutamisest,“ imestasid mitmed külalised.
Johannes Haav oli üles võtnud imekauneid pilte Jõgeva valla mõisadest, mis millegipärast olid esitatud väikses formaadis. Pildid olid näha infotahvlitel teabega nende esindushoonete kohta. Näituse ärksad avamiskülalised esitasid küsimusi muu hulgas ka Kurista ja Pakaste mõisahoonete kohta.
„Mis sa selle suure majaga ikka peale hakkad?“ tegi piltija Haav kokkuvõtte sellest, millised piirid seab raha suurmajade taastamisele ja nende eest hoolitsemisele.
Fotograafia kujunemisloo sees elanud Haav ütles: „Mõned ei läinud digiuuendustega kaasa ja jäid maha, mina, rumal, läksin uuendustega kaasa.“ Väikearutluse värvilistest ja mustvalgetest piltidest võttis Haav kokku viitamisega tema Betti Alveri mustvalgele portreele, mis siiani ripub raamatukogus.
Kaaspiltija Tikkerbäri kohta sõnas Haav: „Arvo on mees, kes nuumab sääski.“ Tikkerbäri imeilusad loodusvaated on ka loodusvaatluse tulemus.
„Nägin, kuidas puukoristaja võttis rähni pesa üle nii, et tegi saviga väiksemaks ja rähn enam sisse ei saanud,“ jutustas Tikkerbär mitmeid huvitavaid lugusid loodusest endast.
Ühe Tikkerbäri võetud linnupildi kohta ütles Lagle Räga, Betti Alveri muuseumi varahoidja: „Arvo tehtud esinduslik portree linnust.“ Esinduslikult oli näha ka väga-väga suurelt tegelikult väike ämblik ja tema kätetöö ehk jalatöö siis, ämblikuvõrk.
„Putukad on mul muidugi juhuslikult pildistatud,“ naeratas Tikkerbär, „ei saa ju sihipäraselt minna putukat pildistama.“
Mõisafotograaf Haav selgitas piltija varustuse kohta: „Kui tahad loodust saada, peab olema koli kaasas. Juba hea objektiiv maksab 3000 eurot.“ Seejärel algasid nii piltijate kui publiku lood jäälinnu nägemisest. „Ei ole harjunud, et eesti lind võib olla nii sinine,“ lausus Räga.
Piltijad MTÜ on ajast aega korraldanud fotograafide kursuseid ning üks kena eakas daam küsis Haavalt: „Kas te noori ka kaasate?“ Millele Haav vastas: „Aga tulge, palun!“, mis tekitas üldise naerupahvaku. Tuli välja, et Haav on pildistamist õpetanud ka Viktor Svjatõševile ja Aivar Kokale.
Sooviks, et ka Haava pildid Jõgeva valla mõisahoonetest võiks ükskord üles riputada selles suuruses, mis oli antud väiksele ämblikule ja muudele putukatele, nii oleks neid veelgi parem imetleda.
Avamise meeleolu lõi akordionimänguga piltija Johannes Haav ise ning seejärel algas huvilistele loomerännak Betti Alveri luules, mida juhendas Heleriin Elmend.