See novell on Tuglase loomingus üks omapärasemaid. Novelli sisu ei suutnud selle kirjutamisajal just kuigi paljud mõista. Loo põhiidee tekkis Tuglasel juba 1908. a. Kuna jumala kuju oli tol ajal eriti vesiseks ja õõnsaks muutunud, siis arendas Tuglas novellis kirgliku irooniaga teesi, et kurat võiks eestlastele jumala vastandkujuks olla kui intellekti ja sallivuse ülim kehastus. See mõte paelus autorit ilmselt oma groteskse julguse tõttu ja selle abil parodeeris ta mitmeid meie rahvuskultuuri vastuolusid.
?Poeet ja idioot? ei ole sündinud mingi hetkelise vaimustuse ajel, vaid see mõte küpses ja selgines üle kümne aasta. Novellitegelase Kobrase idees, et maailm on ühe kavala ja targa olendi ? Saatana ? mängumaa, ei ole tegelikult midagi originaalset. Seda pole ka Kobrase idees luua uus religioon ? Saatana kirik. Heebrea piiblis tähendab satan lihtsalt vastast, vastasmängijat. Jeesus ja tema lähikondsed võtsid omaks juutluses levinud arusaama, et psüühilised häired ja vaimuhaigused on põhjustatud deemonitest ehk Saatana õukondlastest, kes inimese sisse elama asuvad. Ka Tuglase Kobrast kujutatakse kui meeltesegaduses vaevlevat idiooti, kellele on ilmunud Saatan ja saatnud teda prohvetina kuulutama, et tema aeg on tulnud, tema riik on lähedal.
Vajadus oma usu, eestipärase mõtteviisi ja elulaadi järele on aktuaalne ka tänapäeval. Kuigi pealtnäha tundub, et oleme usu ja religiooni suhtes ükskõiksed, siiski kommenteeritakse internetis religiooniteemalisi artikleid kõige enam. Raske on öelda, mida täpselt Tuglas oma teosega öelda tahtis. Kuid küsimus, kas Jumal ja Kurat on äravahetamiseni sarnased kaksikvennad ning kumb neist maailma siis õigupoolest lõi, ei ole oma tähendust kaotanud ka meie jaoks, on arutlenud Marko Tiitus.
Lavastuses ?Poeet ja idioot?, mis esietendus 2006. aastal ning milles teevad kaasa Jaan Urvet ja Kristjan Kuntu, on tegevus toodud kaasaega. Tänu sellele on toimuv ehk ka kergemini mõistetav.
KATeater loodi Tallinna Toomklubi projektiteatrina 2002. a. Teatri põhikoosseisu moodustavadki Jaan Urvet ja Kristjan Kuntu. Erinevais lavastusprojektides kasutatakse nii harrastus- kui ka kutselisi näitlejaid. Etendusi on peale Eesti antud Rootsis, Hispaanias, Venetsueelas, Jaapanis, T?iilis, Venemaal, Argentiinas, Lätis, Kanadas, Peruus ja Zimbabwes.
HELI JÄRV
