Valitsuskoalitsioon kavandab suuremate maksukohustuste kehtestamist, kuid ei teadvusta, et pikaajaline tulem ei sõltu jahvatatavast viljakogusest, vaid pinnasesse pistetud seemnest ja hooldatud pinnasest. Tulevik on tänasest päevast olulisem.
Vaadakem kasvõi alkoholiaktsiiside jõulise tõstmise kava. Esmapilgul võib alkoholitootjatelt ja tarbijatelt suurema maksu kogumine isegi põhjendatud tunduda, kuid nii see pole.
Kõik teavad, et juua võiks vähem, kuid kuniks me ei süvene põhjustesse ja panustame vaid tagajärgedele, seniks liiguvad protsessid oma rada – need pole juhitavad. Meelemürke on tarvitatud iidamast-aadamast. Seda on harrastanud inimeste kõrval teadlikult või alateadlikult ka loomad ja linnud ning muud pudulojused. Närvisüsteem vajab teatud hetkedel maandamist, vastasel korral ei pea see pingetele vastu. Pole põhjust spekuleerida teemal, millised meelemürgid on paremad (apteekides müüdavad pole parimad), millised halvemad. Alkohol on süütumaid nende hulgast. Meelemürke müüakse apteekides, neid leidub looduses, sisaldub kemikaalides, annab kääritada. Kui ei viitsi vaeva näha, saab neid nurgatagustest raha või vahetuskauba eest soetada. Selleks, et vabaneda umbrohust, tuleb hävitada selle juur. Murtud võsu asemel tekivad uued võsud. Igale jõule/keelule rakendub vastujõud.
Vaadakem narkootikumide üleannustamisest põhjustatud surmade statistikat. 2012. aastal oli Euroopa keskmine üledoosidest tingitud suremus täisealiste seas (15-64) 17 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, Eestis oli sama näitaja 191. Järgnevatel aastatel näitaja paranes (2013. aastal 127, 2014. aastal 113) kuid neid on endiselt palju. Oleme murelapseks Euroopas.
Narkosurmade rohkus viitab tarbimise intensiivsusele ja tarbijaskonna rohkusele. Sellest tulenevate surmade rohkus (2012. aastal 170, 2013. aastal 110, 2014. aastal 98) on meile suuremaks probleemiks, kui seda on liiklusõnnetustes hukkunute (2012, aastal 87, 2013. aastal 81, 2014. aastal 78) ja veekogudes uppunute (2012. aastal 53, 2013. aastal 56, 2014. aastal 69) kaotus.
Alkoholi kättesaadavuse piiramisega kaasnevad uued probleemid. Rootsi, Norra, Taani ja Soome kuulumine narkosurmade esiseitsmikusse pole juhus. Neil on aga enam ressurssi, et meist paremini toime tulla.
Tark õppivat teiste vigadest, meie soovime kõike oma nahal kogeda. Alkoholi maksustamisest riigikassa allika tegemine on vale samm. Kui aga soovime alkoholitarbimist ohjata, siis saab seda ka ühiskonnakorralduse kodanikusõbralikumaks muutmisega teha. Inimesed soovivad ennast tunda peremehena omal maal, Toompealt tulevad käsud ja keelud seda aga ei võimalda. Ühiskonnakorralduse kodanikukesksemaks muutmine võimaldab minimiseerida meelemürkide (rahustid, alkohol, narkootikumid jt uimastite) tarvitamist. Selles võiks peituda Nokia, mille otsimisele oleme vist käega löönud.
EUGEN VEGES