Kokku on piirivalves tegevteenistuses olevate piirivalvurite ametikohti 2917, millest praeguseks on täitmata 1027 kohta ehk puudu on pea iga kolmas inimene. Seejuures on piirivalveametist lahkuvate piirivalvurite hulk viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud ? kui 2003. aastal vähenes piirivalve töötajate arv 43 ja 2004. aastal 71 inimese võrra, siis eelmisel aastal lahkus töölt 205 inimest ja juurde värvati vaid 54 töötajat. Piirivalveameti peadirektori kolonelleitnant Roland Peetsi sõnul avaldub töötajate puudus eelkõige pikkades sabades, mis tekkivad Eesti idapiiril ja suviti Tallinna sadama passikontrollis. «Idapiiri piiripunktides suureneb piiriületajate arv igal aastal regulaarselt 10 kuni 15 protsendi võrra, kuid [piirivalve] isikkoosseis on jäänud samaks,» ütles Peets. Euroopa Liidu tööturu avanemise kõrval põhjustab Peetsi sõnul töötajate lahkumise eelkõige piirivalves makstav palk, mis ei ole võrreldes erasektori ja paljude teiste riigistruktuuride palkadega enam konkurentsivõimeline. «Kui viis aastat tagasi soovisid politseinikud saada piirivalvuriteks, siis täna enam seda tendentsi ei ole. Meie jaoks on täiesti üllatav see, et piirivalvurid tahavad saada tolliametnikeks, mida kunagi varem ei ole olnud,» selgitas Peets. Samuti pelgavad piirivalvurid, et seoses piirivalve demilitariseerimisega võivad kaduda mitmed sotsiaalsed garantiid, mis neile praegu kaitseväeteenistuse seadusega tagatud on. «Kuna kaitseväe eelarvearengud ja sotsiaalsed garantiid on praegu stabiilsemad ja kindlamad kui piirivalves, siis inimesed, kes täielikult ei tunneta oma kohta, valivad kergema tee ja lähevad teenima kaitseväkke,» nentis piirivalve peadirektor. Samuti tõmbab kaitsevägi ja Kaitseliit paljusid piirivalvureid, kes on saanud selgelt kaitseväelise väljaõppe, mis edaspidi piirivalves enam olulist rolli ei mängi. «Ma ei saa päris öelda, et kaitsevägi ja Kaitseliit meie töötajaid aktiivselt värbavad, aga nad arvestavad selle kontingendiga, mida praegu piirivalvest on võimalik saada,» sõnas Peets. Samuti raskendas piirivalvesse uute töötajate värbamist asjaolu, et alates eelmise aasta algusest ei suunata piirivalvesse enam paarisadat ajateenijat aastas. Ajateenijad ei mänginud küll erilist rolli piiri otsesel valvamisel, vaid tegelesid peamiselt sissi-väljaõppega. Alles ajateenistuse viimasel kuul suunati ajateenijad praktikale ka piirikordonitesse, kust nad said maigu suhu piirivalve igapäevatööst ning paljud neist otsustasidki piirvalvuri karjääri kasuks. «Ajateenijate roll oli piirivalve jaoks väga oluline. Nad kujutasid meie jaoks head taimelava, kust värvata tulevasi piirivalvureid,» selgitas Peets. Kui 2004. aastal oli enam kui neljandik uutest piirivalvuritest noormehed, kes olid läbinud ajateenistuse piirivalves, siis eelmisel aastal langes see protsent 19-ni. Peets loodab, et piirivalvurite hirme tuleviku ees leevendab praegu väljatöötamisel olev piirivalve teenistusseadus, mis muu hulgas säilitaks ka piirivalvurite eripensionid, mis praegu on tagatud kaitseväe teenistusseadusega. Siseministeeriumi pressiesindaja Katrin Videse sõnul toimuvad teenistusseaduse küsimuses praegu läbirääkimised sotsiaalministeeriumiga, et jõuda ühiste seisukohtadeni muuhulgas ka eripensionide küsimuses. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe kinnitusel on ministeerium nõus praeguste eripensionite säilimisega, kuid ei soovi pensionisaajate ringi edasist laiendamist, mis on sisse kirjutatud piirivalve teenistusseaduse algsesse töövarianti. VOOREMAA
