Maas vedeleb nii paberiprahti, suitsupakke kui ka mahlapakke, kilekotte ja joogitaarat. Paari jalutuskäigu ajal õnnestus kokku lugeda vähemalt paarkümmend plast- ja klaaspudelit, mõnedest pudelitest on saanud ka klaasikillud. Kui valgustatud kõnnitee äär on veel enam-vähem talutavas olukorras, nagu ka pargi serva jäävate majade naabrus, siis Piiri poe poolset pargiosa vaadates tulevad lausa külmajudinad peale.
Esiteks tekib küsimus, miks need, kes parki korrastama peaksid, seda ei tee? Palju prügi on tõenäoliselt kogunenud haljasalale ka talve jooksul, aga kaugeltki mitte kõik. Kevad on ju käes, aeg oleks midagi ette võtta. Võib aru saada, et mõned alad on ehk veel põhjalikeks riisumistöödeks liiga märjad, kuid vähemalt kõnniteede äärest saaks ju ometi prahi ära koristada ja tühjad pudelid kokku korjata.
Teiseks. Kindlasti on Jõgeva elanike seas rohkem neid, kelle jaoks elementaarne heakord on oluline ja kes ei tule selle pealegi, et oma prügi maha visata. Sodiladu pargis aga näitab, et paljud ei tea kultuursest käitumisest midagi. Selle prahi on ju maha visanud siinsamas Jõgeval elavad inimesed. Ja arvestades sodikogust, peab neid inimesi kenake hulk olema.
On kahju, et inimesed ei suuda kõndida esimese prügikastini, neid on ju pargis mitmeid.
Ja veel. Kuidas tekib parki alkohoolsete jookide taara? Kas keegi tõesti toob need kodust või peokohast parki? Joomist kohapeal ei ole nagu tähele pannud, aga kui see nii on, siis peaks ka politsei silmad lahti hoidma: avalikus kohas alkoholi tarbimine on juba iseenesest õigusrikkumine.
Murelik Jõgeva linna elanik
Kirja autor on toimetusele teada
