Ligi aasta kestnud keerulised olud ei näita veel vaibumise märke. Ning peaaegu aasta on ettevõtjad, eriti turismi- ja meelelahutussektoris, pidanud rihma korralikult pingutama. Ja kuna rasva peaaegu et enam polegi, tuleb viimseidki sente korjata.
Ka Jõgevamaa ettevõtjad tõdevad, et piirangud, mõnel juhul peaaegu et aasta väldanud keelud ja käsud, muudavad olukorra võimatuks. Kui Jõgevamaa kaubandus on võrdlemisi väike ja inimesi niigi vähe, on justkui surmaotsusele juba eos alla kirjutatud. Vaid suuremad saavad püsida ja isegi pikka aega ettevõtluses tegutsenud inimesed peavad otsima uusi suundi. Kui kevadel oli veel lootust, et soe suvi võib innustada rahvast rohkem käima ja olukord leeveneks, siis täna ei ole ühelgi ettevõtjal enam lootusekõrtki, millest kinni hakata.
Paraku pole ka valitsuse sõnumid ei kriisimeetmete ega piirangute osas endiselt selged. Kuid ühiskond, eriti väsiv ühiskond, vajab just selgust. Võib rääkida piirangute karmistamisest, aga kui suur osa ühiskonnast küsib, miks ja milleks, on järelikult sõnumid segased. Ja nüüd räägime nakatunutest, mille numbrid ulatuvad üle tuhande. Ja nii iga päev.
Ettevõtjad ega keegi meist ei tea, kauaks piirangud päriselt jäävad. Teadmatus ja oskamatus ennustada süveneb pea iga päevaga. Seega ei saa kõrgemal tasemel rääkida vaid palvetest ja lootustest, vaid vaja on tegusid. Kiiresti, kohe. Vaid nii saame ära hoida selle, et väikeste kohtade ettevõtjad peavadki päriselt ja lõplikult oma uksed sulgema.
