Minu lapsepõlves polnud šokolaadikommid sugugi selline kraam, mida kodus iga päev võtta oli. Jõuludeks neid siiski osteti, ent mitte kohe söömiseks, vaid selleks, et nendega kuuske kaunistada.
Muidugi panid kuuse küljes rippuvad kommid meil noorema venna Olegiga suud vett jooksma. Kui kommiisu suur ja kedagi nägemas polnud, õngitsesime jälle mõne kommi paberist välja ja pistsime paberitutsaka või puutüki asemele. Kui jõulud lõpuks läbi said ja vanemad loa andsid komme süüa, ei julenud me pettuse väljatuleku kartuses enam kuuse ligigi minna.
ANATOLI MAKAREVITŠ
