“Riik müüs seda läbi Erastamisagentuuri 20 miljoniga, mida meil muidugi taskust võtta ei olnud, kuid meil õnnestus Maapangast laenu saada,? meenutab Perevara juht Alo Teder.
Tederi sõnul olid selle ostuloos suured teened ka Ilmar Tupitsal, kes töötas tollal Põllumajandusministeeriumi kantslerina. “Tema suunas asju nii, et Jõgeva Riigimajandit ei jagatud väikesteks tükkideks, vaid erastati tervikuna. Seda eelkõige silmas pidades, sest neil aegadel oli Jõgeva maakonnas suur tööpuudus, aga ka seetõttu, et vara laiali ei kantaks ja põllumajandustootmine piirkonnas jätkuks,? kinnitab Teder.
“Siiski oli alustades kõige esimene ja teravam probleem kaadri valik ja tootmise efektiivistamine. Selge oli see, et rahvast oli liiga palju. Ligi 100 töökohta tuli siiski koondada ja populaarsust see meile paraku ei lisanud,? meenutab Teder.
Nii mustakirjud kui punased
Kümne aasta eest, kui ostu-müügi lepingut sõlmiti, oli tollases Jõgeva Riigimajandis tööl 242 inimest. Firmale kuulus 923 lüpsilehma ja maad kasutati 2900 hektari ulatuses. Tänaseks on Perevaras 160 töötajat, firma on laienenud Tabiverre, kus 2002. aastal osteti Jõgeva Viljahoidla põllumajanduslik tootmine, samuti samas asunud OÜ Maheiko.
Tabivere tootmine koondus OÜ-sse Põlluvara, mis on nüüd Tederi sõnul 100% Perevara tütarfirma.
“Selle tehinguga saime enda kasutusse lisaks ligi 1500 hektarit maad, hulka lüpsilehmi ja ka põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku inventari,? kinnitab Teder.
2004. aastal ostis Perevara Jõgeva vallalt ka endisele Kuremaa Põllumajandustehnikumile kuulunud loomad ja lüpsiseadmed ning sai vallalt maad rendile Kuremaa kandist. Nende kahe tehinguga laienes Perevara tootmine Tabivere, Puurmani, Palamuse valda ja Kuremaa piirkonda.
Tänase seisuga on Perevara kasutuses 4500 hektarit maad, mille hulka on arvestatud ka renditav maa, 1450 lüpsilehma ja teist samapalju noorloomi. Peale piimatootmise kasvatab Perevara 1500 hektaril teravilja ja 300 hektaril rapsi.
Lehmad on Perevaral nii mustakirjud kui ka punased. “80% meie lehmadest on ikka mustakirjud ja ainult 20% on punased. Nad on nii ajalooliselt jäänud, sest nii Tabiveres kui ka Kuremaal olid punased lehmad,? selgitab Teder.
Kuigi mustakirju kari on Perevara juhi kinnitusel suurema piimaanniga, pole lehmi tahetud järsult välja vahetada, vaid seda on kavas teha ajapikku.
Perevara müüb piima Jõgeva Tootjate Liidu vahendusel AS Paide Kalev Tootmisele, aga on müünud ka ASile Valio, AS-ile Põlva Piim ja teistelegi.
Omanikering on jäänud samaks
Kümme aastat on pikk aeg ja selle jooksul on AS Perevara tootnud 66 000 tonni piima ja 40 000 tonni teravilja, firma on oluliselt laienenud ning tõstnud ka toodangu taset, kuid omanikering on jäänud sisuliselt samaks.
“Vaid Ivar Toming on asendunud Arvi Tupitsaga ja ega me tulevikuski plaani ettevõtet müüa. Värskeid ideid ja tehatahtmist jätkub meil veel endilgi!? kinnitab Alo Teder.
Tänavust põllumajandusaastat võib Tederi kinnitusel pidada suhteliselt edukaks, sest märgata on teatavat piimahinna, samuti ka teraviljahindade tõusu. Teist küljest on märgatavalt tõusnud ka väetise- ja kütusehinnad,? ütleb Teder.
Perevara kasvatab praegu müügiks 400 hektaril talivilja, müügiks läheb ka raps. Ülejäänud teravili, mis on külvatud 1100 hektarile, läheb loomasöödaks. </P>
Tederi kinnitusel on riigi Euroopa Liiduga ühinemine Perevara positiivselt mõjutanud. Ühelt poolt on sellega kaasnenud struktuurifondide toetused, teisalt on muutunud ka toodangu turg, sest Perevara müüb oma toodangut piimakombinaatidele, kes omakorda ekspordivad tooteid Euroopa Liidu maadesse. Ainukese negatiivse mõjuna nimetas Teder tööjõu vaba liikumist. “Paljud meie töötajad on läinud teistesse EL maadesse, sest Eesti pole palga osas vanade liikmesriikidega kaugeltki mitte konkurentsivõimeline,? nendib Teder.
Nii on Perevaral praegugi puudus eelkõige lüpsjatest ja traktoristidest. “Põllumajandus oma pika tasuvusajaga ja kindlasti ei suuda me näiteks saeveskitega võistelda. Samas on ka selliseid juhuseid, et inimene on siit läinud välismaale suurt raha teenima ja mõne aasta pärast meile jälle tagasi pöördunud,? räägib Teder.
Sel ajal, kui linnainimesed puhkavad, on Perevaras kõige kibekiirem tööaeg. “Meil ei ole küll seni veel lüpsiplatse ega -roboteid, need on alles tulevikuplaanid, kuid sellest hoolimata oleme investeerinud farmidesse, taimekasvatusse ja söödatootmisse enam kui 70 miljonit krooni,? kinnitab Perevara juht.
Käesoleval aastal müüb Perevara üle 10 000 tonni piima aastas, kuuludes lüpsilehmade arvu poolest riigi viie suurima põllumajandustootja hulka ja olles käibe poolest üheksas põllumajandusettevõte Eestis.
Alo Tederi kinnitusel on tulevik kindlasti suurtootjate päralt, sest toetused edaspidi vähenevad, tarbijale peavad aga samas hinnad taskukohaseks jääma.
JAANIKA KRESSA
