Perevara juhataja Alo Teder märkis, et moodsa 1274 kohalise veisefarmi ehitamise tingib asjaolu, et praegu paikneb ettevõtte lüpsikari kuues erinevas külas vananenud lautades.
“Need on ka kuus otsest reostusallikat. Et jätkata tootmist efektiivselt ja ühtlasi loodusesõbralikult, tuleb ehitada suur, nüüdisaegne ja absoluutselt kõigile looduskaitsenõuetele vastav farmikompleks, kuhu oleks koondatud kõik meie loomad. Tulevases farmis on kolm laudahoonet, lüpsihoone koos olmeblokiga, neli lägahoidlat, tahkesõnniku hoidla, silohoidla ja puurkaev. Sõnnikut plaanime käidelda vedelsõnnikutehnoloogial,” märkis Teder.
Lähedal Kassinurme linnamägi
Veise farmi asukohaks on Perevara valinud Kassinurme külas paikneva Uus-Kubja maaüksuse. “See planeeringuala paikneb vastavalt Jõgeva maakonna teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” maakondliku tähtsusega Kassinurme linnamäe väärtuslikul maastikul, mis on piirkonna kaunimaid puhkepaiku, teatas Jõgevamaa Keskkonnateenistuse keskkonnateabe spetsialist Ulvi Selgis.
Möödunud aasta veebruaris esitas AS Perevara kui arendaja Jõgeva Vallavalitsusele projekteerimistingimuste (tegevusloa) taotluse veisefarmi ehitusprojekti koostamiseks Uus-Kubja maaüksusele Kassinurme külas.
“Et tegevusloa andmete kohaselt kavandatakse veisefarmi, kus peetakse rohkem kui 450 lüpsilehma, on tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevusega. Sama seaduse kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui taotletakse tegevusluba olulise keskkonnamõjuga tegevusele.
Eeltoodust tulenevalt algatas Jõgeva Vallavalitsus kui tegevusloa andja oma korraldusega keskkonnamõju hindamise. Pärast keskkonnamõju hindamise algatamise otsustamist on koostatud keskkonnamõju hindamise programm (KMHP), mille avalikustamine ja arutelu on vastavalt seadusele vajalikud,” märkis Jõgeva vallavalitsuse ehitusspetsialist Aavo Välba. “Avaliku arutelu eesmärgiks on saada KMHP koostanud eksperdilt ja arendajalt selgitused avaliku väljapaneku ajal KMHP kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta või põhjendused arvestamata jätmise kohta ning vastata esitatud küsimistele,” lausus ta.
Avalik arutelu
Perevara lüpsilauda rajamise keskkonnamõju hindamise programmi kohta on avaldanud arvamust mitmed jõgevamaalsed. Loodusgeograaf Toomas Puss peab farmi asukohta Patjala küla Uue-Kubja maaüksusel sobimatuks. Suurimaks riskiks nimetab ta põhjavee saastamist ja saaste valgumist lähiümbruse talude kaevudesse.
“Farmi tegevusega ja sõnnikukäitlusega kaasnev lõhn levib Jõgeva-Tartu maantee ääres paiknevasse Kassinurme külla ja Kassinurme mägede puhkemaastikule. Planeeritavast rajatisest kolme kilomeetri kauguse tsooni loodes jääb Mustaallika looduskaitseala, kus kasvavad mitmed kaitsealused taimed, näiteks sepsikas, lemmelill, raudtarn ja käoraamat. Arhitektuurilises mõttes risustaks farm vaadet sissesõidul Kassinurme mägedesse ja Kalevi raudteeülesõidul. Kindlasti ei tohi ehitusplaanide vaagimisel unustada, et Kassinurme pärandkultuuri- ja puhkemaastik on mitte ainult maakondliku, vaid ka vabariikliku tähtsusega,” juhtis ta tähelepanu.
Toomas Puss soovitab Perevaral leida veisefarmile teine asukoht.
Alo Tederi sõnul korraldatakse avalik arutelu selleks, et kaasata nii mahuka investeeringu tegemisse asjast huvitatud kodanikke ja erinevaid ametkondi.
“Mõistagi tegutseb Perevara seadustest ja üldrahvalikust arvamusest lähtudes, mille käigus selgub uue farmi asukoht nii tootmise, keskkonnakaitse, muinsuskaitse kui ka puhkemajanduse aspekte silmas pidades,” kinnitas põllumajandusettevõtja.
Tuleval kolmapäeval toimub Jõgeva vallavalitsuses farmi ehitamise keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu.
JAAN LUKAS
