Kuigi suusakuulsusest patroon ise ega ka teda esindama pidanud Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann maja avamispidustustele ei jõudnud, oli sündmus ikkagi pidulik ja külalisterohke.
?Siimusti lastekodu peremaja avamist võib nimetada ajalooliseks sündmuseks,? ütles sotsiaalminister Jaak Aab. ?See on nimelt taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos esimene munitsipaal- või riigilastekodu tarvis ehitatud uus hoone. Senini on uusi hooneid rajatud vaid eraalgatusel põhinevatele lastekodudele, nagu SOS lasteküla ja Kiikla lastekodu. Avaldan tunnustust Jõgeva maavanemale, kes veel enne sellesse ametisse asumist uue hoone ehitamise algatas, Jõgeva valda, kellel jätkus omal ajal julgust enda haldusalasse lastekodu luua ? varem Jõgevamaal ju lastekodu polnudki! ?, samuti ettevõtjaid ja kõiki teisi, kes peremaja heaks raha või midagi muud annetasid.?
?Kui kolm aastat tagasi Kesk-Eesti messi oksjonil peremaja jaoks esimesed 3000 krooni teenisime, ei uskunud ei toonane lastekodu juhataja Silvi Moont ega vist ka keegi teine, et peremaja tõesti kunagi ka valmis ehitatud saab,? ütles Jõgeva maavanem Aivar Kokk. ?See summa oli vajaminevat rahakogust arvestades tõesti tühine. Ka siis, kui aasta tagasi said maavanema vastuvõtule tulijad koos kutsega kirjaliku palve teha annetus peremaja ehituse heaks, järgisid üleskutset üsna vähesed, ent pärast vastuvõttu hakkas annetusi regulaarselt ja suuremates summades laekuma.?
Ühtekokku laekus annetusi 2006. aasta lõpuks 317 987 krooni jagu. Peale raha annetati aga ka inventari uue maja tarbeks. Õla panid majaehitusele alla ka riik, maavalitsus, Jõgeva vald ja Hasartmängumaksu. Peremaja projekti tegid Tartu EKE Projekt OÜ arhitektid Kalju Maasikmäe ja Peeter Merisalu ning maja ehitas riigihanke võitnud AS Cobra Grupp.
Kui valmis peremaja projekt, küsis maavanema sõnul nii mõnigi, kas lastekodule ikka on nii suurt ja nii uhket maja tarvis.
?Usun, et nüüd näevad kõik ? oli küll vaja,? ütles maavanem.
Rõõmu kõigile
Uue palkhoone pühitses EELK Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas. Lustivere sepa Jaak Krivini sepistatud sümboolse võtme andis lastekodu juhatajale Marika Tekkelile üle ASi Cobra Grupp juhataja Juhan Algus. Kui ukse ette seatud lint läbi lõigatud, pääsesid külalised sisse uut maja vaatama. 23 kuldsponsorit ehk 10 000 krooni ja enam annetanut võisid aga minna peremaja kaminasaali, et kinnitada seinale oma nimetahvlid.
Rõõmu tegi uue maja avarus ja kena väljanägemine nii kuldsponsoritele kui ka väiksemaid kingitusi teinutele.
?Rahvaliidu naisteühendus Epp kogus peremaja jaoks annetusi kõigis Eesti maakondades ja me põlanud ära ka üsna väikseid summasid: kokku andsid need ju ikkagi tõhusa toetuse,? ütles Riigikogu põltsamaalannast saadik Margi Ein.
Põltsamaalt olid kohal ka sealse käsitööseltsi esindajad, kes olid ühed agaramad Hansapanga ja maavalitsuse üleskutse peale käsitööde annetajad.
?Meil on väga hea meel, et meie annetatud käsitööd aitasid peremaja hubasemaks muuta,? tõdes käsitööseltsi eestvedaja Anne Ütt.
Üllatuskingitusi tuli lastekodule aga sealtki, kust oodata poleks osatud. Ühel päeval marssisid näiteks lastekodu uksest sisse kaks asjalikku noorepoolset meest, ASi Würth esindajad Hannes Viherpuu ja Andrus Kukk, kes teatasid, et nende firma Kagu-Eesti regiooni 22 töötajat on otsustanud annetada üks kuni kaks protsenti oma kuupalgast viie lastekodu heaks, ning küsisid, mida nad võiksid Metsatarekesele annetatava raha eest osta. Lastekodu juhataja arvas, et see võiks olla muusikakeskus: neil ju maja noori inimesi täis ning ilma muusikata ei saa nad kuidagi hakkama. Avamispäeval olidki mehed korraliku muusikakeskusega kohal.
Lärmi vähem
?Selle, kes uude majja elama saab, jätsime põhiliselt loosi otsustada,? ütles Metsatarekese juhataja Marika Tekkel. ?Lisaks neile lastele, kelle lastekodu vanast hoonest ruumikitsikuse leevendamiseks siia üle tõime, tulid siia ka mõned senini teiste maakondade lastekodudes elanud lapsed. Kaks last tulid siia näiteks Elva lastekodust.?
Uues majas on tööl neli kasvatajat. Üks neist, Jane Ott ütles, et kolima hakati uude majja juba talvisel koolivaheajal ning nüüd ollakse enam-vähem sisse elanud.
?Siin on rahulikum kui vanas majas: lärmi on vähem ja omaette olemise võimalusi rohkem,? ütles Jane Ott.
Uue maja sisustamisest rääkisid nii tema, Marika Tekkel kui ka uue maja perenaine Anneli Süld hulga huvitavaid ja natuke naljakaidki lugusid. Selleks, et ükski tuba teise sarnane ei tuleks, lappasid näiteks lastekodu töötajad läbi hulga mööblikatalooge ja käisid läbi hulga mööblipoode, muutudes lõpuks lausa spetsialistideks mööbli materjali ja välisviimistluse alal. Ja kui enda arust kõik vajalik kohale toodud, avastati ikka, et köögitoole pole olemaski! Mööblit kokku monteerima värvati aga nii abikaasad, pojad kui muud meestuttavadki, sest seda tööd oli oi kui palju!
Kardinate õmblemise ajal aga juhtus suisa tragikoomiline lugu. Kui üks kasvatajatest oli terve päeva kaminasaali kardinaid meisterdanud ning korraks oma kätetööst eemale pidi minema, avastas ta tagasi tulles, et üks Nukitsamehe kalduvustega kasvandik oli vahepeal kardinatele kääridega augud sisse lõiganud ? soovist aidata muidugi. Õnneks olid augud üsna servas, nii et piisas kardina kitsamaks lõikamisest.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Ants Orgulas ütles peremaja avamisel Marika Tekkelile mõtlemapaneva repliigi: uus maja on hea küll, aga selle õige sisuga täitmine on veel raskem kui maja ehitamine. Mõtles ta selle all muidugi seda, et ilusas majas peaks ka kasvatustöö häid tulemusi andma. Nähes Metsatarekese töötajate üleeilset rõõmu ja entusiasmi võib arvata, et annab küll.
RIINA MÄGI
