Kui töötaval lapsevanemal on peresuhted korras, on ta üldjuhul edukam ka töös. Ning vastupidi: kui tööl asjad laabuvad, jaksab inimene olla parem lapsevanem. Seda, kuidas töö- ja pereelu ühitada, õppis ligemale pool tuhat Peipsi piirkonna omavalitsuste, sealhulgas Jõgeva ja Mustvee linna ning Jõgeva ja Kasepää valla lapsevanemat Tartu Rahvaülikooli poolt kahe ja poole aasta jooksul korraldatud koolitustel.

Koolitused toimusid Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL ja sotsiaalministeeriumi toetusel käivitatud projekti “Töö- ja pereelu ühitamine läbi lapsevanemate koolituse” (WHOLE) raames ning selle eesmärgiks oli lastega tööinimeste teadmiste ja oskuste avardamine ning uute võimaluste pakkumine, et nad oskaksid paremini siduda töö- ja pereelu ega osutuks just lapsevanemaks olemise tõttu tööturul diskrimineerituks.

 Tartu Rahvaülikool ja nende projektipartner, Konsultatsiooni- ja Koolituskeskuse Geomedia viisid kõnealuseid koolitusi läbi kümnes omavalitsuses: lisaks juba mainitud neljale Jõgevamaa vallale ja linnale Narva, Tartu ja Põlva linnas ning Iisaku, Peipsiääre ja Räpina vallas. Koolitused toimusid kolme moodulina. Esimene neist kujutas Eestiski üha suuremat populaarsust võitvat hea lapsevanema koolitust ehk nn Gordoni perekooli, teine tervikliku isiksuse ning töö- ja pereelu ühitamise koolitust, mille käigus käsitleti ema ja isa ning mehe ja naise rolle, õpiti maandama stresse, jaotama oma aega ja energiat, jagama kohustusi pereliikmete vahel jne, ning kolmas eelkõige isadele mõeldud koolitus, mille esimestel etappidel osalesid siiski ka emad. Mitmel pool pakuti koolitus- ja nõustamisvõimalust ettevõtjatele, et nad oskaksid olla peresõbralikumad, ning FIE-koolitust lapsevanematele, et nad suudaksid luua endale kodus töötamise võimalused.

 Projekti kokku võttev konverents toimus Tartus maikuu keskel, juunis käisid projektijuht Ene Nobel ja Geomedia koolitusjuht Krista Noorkõiv läbi omavalitsustest projektipartnerid, et üheskoos veelkord arutada, mille poolest targemaks saadi.

Head partnerid

Jõgeval käies tõdesid Nobel ja Noorkõiv, et nii Jõgeva linn kui ka vald olid lastevanemate koolituse alal väga head partnerid.

“Selle projekti edu sõltuski paljus kohapealsetest kontaktisikutest. Siin olid nad väga tublid ning grupid saadi ilma suurema reklaamita täis,” kiitis Ene Nobel.

 Jõgeva vallas oli kontaktisikuks vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave, linnas algul linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Kaire Sakjas, hiljem hariduse peaspetsialist Helle Kajaste.

“Mina olin projektist suisa isiklikult huvitatud: olin siis, kui see käivitus, just pärast lapsepuhkust tööturule naasmas ning otsisin võimalust saada siiakanti Gordoni perekoolitust,” ütles Marika Prave. “Projekt avas selleks hea ja sealjuures ka taskukohase võimaluse: kui tavaliselt maksab ainuüksi Gordoni perekoolitusel osalemine mitu tuhat krooni, siis antud juhul said lapsevanemad kõik kursused sisuliselt tasuta, sest projekti eelarve oli 95 protsendi ulatuses kaetud Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahast. Ainult mõnest vabast laupäevast tuli lapsevanematel loobuda. Kõik ei olnud paraku ka selleks valmis: töölkäijale on vähesed puhkepäevad ju väga kallid.”

 Helle Kajaste ja Marika Prave hinnangul osales Jõgeva linnast ja vallast koolituse eri etappidel ühtekokku neli-viiskümmend inimest. Mõistagi oli mehi koolitusele saada raskem kui naisi. Samas oleks just meestele tegelikult koolitust rohkem vaja.

“Lapsi peetakse traditsiooniliselt ju rohkem emade “projektiks”,” ütles Helle Kajaste. “Tänapäeval on paljud isad ka hoopis välismaal raha teenimas ning vähese kodus oldud aja tahaksid põhiliselt puhata, mitte lastega jännata,” tõdes Helle Kajaste.

“Õnneks on siiski palju peresid, kus asjad nii pole,” lisas Marika Prave.

Küllap aitas ka äsjalõppenud koolitus suhtumisi muuta.

Riik väärtustab

Koolitajate meeskond oli perekoolitusprojektis päris suur. Tervikliku isiksuse koolitust läbi viinud Tõnu Talimaa osutus Jõgeval nii populaarseks, et temalt telliti veel üks lisakursuski. Tervikliku isiksuse koolituse juurde pakkus aga Tartu Rahvaülikool võimalust osaleda mõnel nende õppekavas oleval kultuurikursusel. Jõgeva rahvas käis Aime Asi juhendamisel Palamusel joonistamas ja tungis Hans Ibruse käe all fotograafia saladustesse. See, et fotokursuse läbi teinud emmed pärast Jõgeva linnaraamatukogus perepiltide näituse tegid, oli kõigile positiivne üllatus. Näitus rändas

hiljem Tartussegi.  

Kuigi kõnealune projekt on lõppenud, on vähemasti Jõgeva linn ja vald huvitatud koostöö jätkamisest selle eestvedajatega. Ene Nobeli sõnul hakkab vanemaharidust üha enam väärtustama ka riik: sotsiaalministeeriumis praegu väljatöötamisel olevasse perepoliitika strateegiasse saab kirja ka vanemaharidust puudutav punkt.

“Riigil on plaanis hakata eraldama sihtsuunitlusega raha vanemahariduse omandamiseks ja pole võimatu, et vanemapalga ühe osana,” ütles Ene Nobel. “Iirimaal see näiteks nii ongi. Kes koolitusele ei lähe, ei saa seda osa vanemapalgast ka rahas kätte. Kusjuures vanemakoolituse peavad läbima nii ema kui ka isa.”

Projekti WHOLE kogemuste põhjal valmisid artiklikogumik “Õppiv lapsevanem” ja raamat, mis sisaldab valikut lastevanemate koolituse õppekavu. OÜ Vastus analüüsis aga selle projekti põhjal lastevanemate töötururiske Eesti kuues linnas ja kuues vallas ning tegi ettepanekuid töö- ja peresuhete positiivse koosmõju tugevdamiseks kavandatavate meetmete osas. Kõik need materjalid on saadaval projektis osalenud omavalitsustes.

Lõpetuseks üks Gordoni perekooli koolitaja Kiira Järve mõte, mis välja öeldud kogumikus “Õppiv lapsevanem”:

“Tundub, et praegu saadakse ühiskonnas küll juba aru keskkonna eest hoolitsemise vajalikkusest, looduse puhtana hoidmisest, prügi koristamise tähtsusest, esteetilise ümbruse kujundamise vajalikkusest. See on muidugi tore. Aga selle kõrval jääb unarusse emotsionaalse inimliku keskkonna eest hoolitsemine. Üksteisele ja lastele tehakse haiget kurja sõna, halvustamise, kriitiliste märkustega. See on samasugune või ehk veelgi kahjulikum keskkonnareostus kui prügi laialiloopimine või sorteerimata jätmine. (…) Selliste projektide aeg — nagu lõppenud EQUALi projekt — on vägagi käes. Inimesed vajavad juhtnööre, informatsiooni selle kohta, kuidas oma emotsionaalset keskkonda, suhteid puhtana hoida. Siis oleme hingelt ja vaimult tervemad ja suudame üles ehitada parema ühiskonna.”   

RIINA MÄGI