Peoline särab päikesega võidu

“Tantsijad on nüüdseks saanud nii vihma kui ka päikest,” ütles XXVI laulu- ja XIX tantsupeo Jõgevamaa kuraator Pille Tutt. “Nad on nädala algusest päeviti tublisti proovi teinud ja öösel on tore kuulata, kuidas terve tantsijate maja õiglast und magada noriseb.”

Tantsijate majaks nimetas Pille Tutt Koidu tänavas asuvat Tallinna humanitaargümnaasiumi. See on Jõgevamaa taidlejate jaoks uus majutuskoht. Nn lauljate majad ehk Kalamaja ja Kopli põhikool on meie rahvale juba varasemast tuttavad.

“Humanitaargümnaasiumis on meie tantsijate eest tõesti hästi hoolitsetud. Kuni selleni välja, et nädala alguse vihmaste ja jahedate ilmadega lülitati küte sisse,” ütles Pille Tutt. “Nii et lapsevanematel ei maksa oma peole tulnud laste pärast muretseda. Külmetama pole nad pidanud ning juhendajad on nende suhtes väga hoolivad ja toetavad. Koju tulevad lapsed kindlasti natuke iseseisvamatena. Praegu on aga kõik meie tantsijad, nii suured kui ka väikesed, täis tahtmist luua üheskoos kaunis pidu.”

Kui nädala esimestel päevadel, mil tantsurühmad liigiti erinevatel harjutusväljakutel proovi tegid, tuli ette sedagi, et ettearvatust varem õhtule saadi, siis neljapäevane proovipäev, mil kõik tantsijad juba Kalevi staadionile kokku tulid, lõppes kavandatust hiljem. Need tantsupaarid, kes peotule vastuvõtmise tseremoonial osalevad, said tantsujuht Virve Museri sõnul staadionilt tulema alles veerand üheteistkümne paiku.

“Aga nüüd on hullem töö vist tehtud ka,” arvas Laiuse naisrühma Meie Mari, Palamuse segarühma Paunvere Tootsid-Teeled ja Laiuse-Sadala noorte segarühma juhendav Muser üleeilses telefoniusutluses. “Tänases proovis võis juba näha selliseid momente, mis väga ilusaid tundeid tekitasid. Nii et pidu hakkab n-ö kokku saama.”

Koormus natuke liiast

Kui suurem osa meie maakonna koorilauljaid sõitis Tallinna reede hommikul, siis meeskooridel oli esimene proovipäev juba neljapäev.

“Proovid läksid, nagu peoproovid ikka: mõni dirigent võttis laulu ühe korra läbi ja leidis, et sellest piisab, teine tegi viis korda läbi ega jäänud ikka rahule,” kommenteeris Jõgeva meeskoori Mehis kauaaegne laulja ja president Heino Ilves.

Laulupeol käis ta mõned korrad ka koolipoisina, täismehena on ta suurpidudel käinud 1975. aastast alates ega ole sestpeale enam ühtegi pidu vahele jätnud. Tema sõnul oli omaaegsetel pidudel juba prooviajast peale justkui ülevam tunne. Nüüd kipuvad repertuaari keerukus ja peokava pikkus head peomeeleolu varjutama. Eriti vanematele meestele on kaela laotud koormus natuke liiast.

Kui täiskasvanute koorides ja tantsurühmades teevadki kaasa enamasti suurpidude kogemusega taidlejad, siis lastekollektiivides on alati palju neid, kes lähevad peole esimest korda ning kellele tuleb enne Tallinna sõitmist suur hulk asju selgeks teha.

 “Mudilaskoori lastest pole valdav enamik laulupeol käinud ja nad ei kujuta üldse ette, kuidas seal asjad toimivad. Isa-emaga Tallinnas tädi juures käimine on ju hoopis midagi muud kui pealinnas suure grupiga liikumine,” ütles Põltsamaa ühisgümnaasiumi mudilaskoori dirigent Meeli Nõmme. “Lastele tuleb näiteks selgeks teha, kuidas käituda olukorras, kus kõik nelikümmend kooriliiget ühe liinibussi peale ei mahu, vaid viis peab järgmist bussi ootama jääma. Lastele tuleb rääkida liiklusest, turvalisusest ja ööbimiskohas valitsevast kodukorrast. Tuleb rääkida sellestki, kuidas bussis või trammis käituda, et mitte välja paista, nagu “matsid maalt”, kes on esimest korda linna sattunud. Trammiaknast midagi huvitavat nähes ei maksa näiteks kohe üle trammi kilkama hakata.”

Sai oma tahtmise

Kui enamik laulupeol esinevaid mudilaskoore sõidab Tallinna alles homme hommikul, siis Põltsamaa ühisgümnaasiumi mudilaskoori näeme juba tänases peorongkäigus marssimas. Kui laulupeo korraldajad võtsid aprillis vastu otsuse, et mudilaskoorid on laulupeole oodatud ainult teiseks peopäevaks (see otsus võimaldas peolepääsejate üldarvu oluliselt suurendada), ei meeldinud see Meeli Nõmmele põrmugi, sest väikesi lauljaid ähvardas rongkäigus marssimise ja koolimajas ööbimise rõõmust ilmajäämine.

“See poleks olnud minu meelest sugugi õiglane: poistekooris laulvad poisid oleksid rongkäiku pääsenud, nende mudilaskooris laulvad klassiõed aga mitte,” ütles Meeli Nõmme. Tema visadus viis sihile: mõnele eriti tungivalt rongkäigus osaleda soovinud mudilaskoorile, sealhulgas Põltsamaa ühisgümnaasiumi omale, antigi lõpuks selline võimalus.

“Mida lähemale pidu tuli, seda selgemaks said vajadused ja võimalused ning seda jõudsamalt hakkasid ka igasugused probleemid lahenema,” ütles Pille Tutt. “Lahenesid ka näiteks parkimislubadega seotud probleemid, nii et orkestrite bussid, mis veavad ka pille — ja need on mõnikord üsna kopsakad —, saavad parkida üsna lauluväljaku lähedale.”

Peale jõgevamaalastest piduliste on Tallinnas ka hulk meie maakonna inimesi, kes piduliste heaolu ja asjade eduka toimimise eest hoolitsevad.

“Nädala algul oli maakonna peostaabis toimetamas kaheksa, nüüd aga juba kümme inimest, kelle mureks on piduliste tervise, turvalisuse ja toitlustamisega seotud küsimused, samuti rongkäigu korraldamine ja vabatahtlike töö koordineerimine,” ütles Pille Tutt. “Staabi koosseis on meil väga tegus ja asjalik. Nad teevad tööd, mis tavalisele pidulisele silma ei torka, aga mis on samas väga vajalik. Enne rongkäiku sõidame näiteks alati terve marsruudi läbi ja paneme paika, kuidas tagada meditsiiniteenistuse kaasaliikumine maakonna kolonniga, kust saavad kollektiivid kätte rongkäigus kantava atribuutika ja kus nad selle pärast marssimist ära saavad anda jne.”

Et suure peo kordaminekut mõjutab olulisel määral ilm, jälgivad nii Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kui ka maakonna peostaabi liikmed hoolega prognoose.

“Kui algul muretsesime vihma pärast, siis nüüd tõotab probleeme tulla hoopis kuumusega,” ütles Pille Tutt. “Aga peole tulnud laulja-tantsija peab särama ikka — kas siis päikesega võidu või päikese puudumise kiuste. Ja küll me sellega hakkama saame!”

 RIINA MÄGI

Palamuse tantsijad ei lase end vihmal segada

Paunvere tantsurühma Tootsid-Teeled naised Kadri, Hille ja Merike olid reede keskpäeval tantsuväljakul rõõmsad, kuid pisut väsinud. Nad kiitsid pidu ja peo korraldust ning olid õnnelikud, et prooviperioodil suuri vihmasid ei tulnud.
“Teisipäeval sadas, kuid läksime pärast koolimajja. Seal lülitati küte sisse ja meil oli hea soe,” rääkisid nad.

KADRI PULK