Koostanud Ott Kurs
Toimetanud Tõnu Tender
Tartu 2014 (ilmumas)
Saateks
Eesti 20. sajandi suurkujude hulka kuulunud keeletargast Pent Nurmekunnast pole senini ilmunud põhjalikumat ülevaateteost. Tema enam kui tuhandest eri teadusharudes ja eluvaldkondades tegutsenud õpilasest on osa siit ilmast lahkunud. Seetõttu on viimane aeg selle erakordse isiksuse elust ja tegevusest mingi kokkuvõte ja tagasivaade teha, milles osaleksid tema õpilased ja/või temaga lähemalt suhelnud inimesed. Mälestuskogumiku koostamisest oli juttu juba Pent Nurmekunna lahkumise järel, 1997. aastal, kuid siis jäi asi seisma. Alles tema 105. sünniaastapäeva lähenemisel astus allakirjutanu esimese sammu mälestuse jäädvustamiseks ning hakkas koguma materjali.
Trükised ja olulisemad käsikirjad
Raamatu alguses sisaldub ülevaade Pent Nurmekunna elust ja tegevusest, mille juurde kuulub ka bibliograafia. Selles on Nurmekunna uurimuslike ja ülevaatlike tööde ning tõlgete ja trükis avaldatud ilukirjanduspalade loetelu kõrval esindatud ka tema kohta avaldatu kodu- ja välismaistes trükistes. Bibliograafia koostamine on õnnestunud vaid osaliselt, kuid teatava pildi see loetelu suurmehe tegevusest siiski annab. Dokumenteeritud on ka tema olulisemad Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas (TÜR KHO) leiduvad käsikirjad ning eri aegadel ja eri tingimusis, sealhulgas sõjaeelseil Euroopa-rännakuil, Nõukogude Liidu vangilaagris ning hiljem Kesk-Aasia ja Kaukaasia tööreisidel tehtud kirjalikud ülestähendused paljudest keeltest ja murretest, mida tal osaliselt õnnestus hiljem kasutada oma õppetöös Tartu Ülikoolis. Lisaks Tartu Ülikooli Raamatukogule leidub tema kohta materjali Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis (KM EKLA), Eesti Ajalooarhiivis (EAA), Tartu Ülikooli Arhiivis. Olen tänulik Pent Nurmekunnale, et ta on andnud kõik oma materjalid hoiule. Viljandi linnaraamatukogus talletas tema saadetud kirjad Hillar Kattai (1920–1994). Töötasin nendega ühe päeva, kuid siis skaneeris bibliograaf Kalli Kuhi kõnealused kirjad ja saatis need mulle lahkesti elektrooniliselt. Suur tänu temalegi! Osa neist kirjadest on avaldatud siinses raamatus täielikult, osa leidnud kasutamist Nurmekunna elu ja tegevuse iseloomustamisel.
Reisidel ja vangilaagrites
Raamatu koostamisel on suureks abiks olnud Hillar Palametsa 1990. aastal lindistatud ja neljas eksemplaris paljundatud Pent Nurmekunna meenutused “Minu elukoolid – minu ülikoolid”, mis moodustab põhiosa hiljem avaldatud raamatus “Ühe miljonäri lugu” (Rakvere 2003), samuti ajakirjanduses ilmunud artiklid.
Osast “Atlandilt Altaini, Abja ja Hallisteni” leiab mõne Pent Nurmekunna kirjutise rännakuist läänes ja idas, kuhu teda viis suur huvi erinevate kultuuride vastu ning tahe õppida järjest uusi keeli. Leidub ka tagasivaade vangilaagriaastaile Vene Karjalas, kus ta õppis tundma kaasvangide keeli ja murdeid. Üks lugu jutustab Lõuna-Aafrikast, kuhu ta oleks nooruspäevil peaaegu et välja rännanud. Kuigi selles maailmajaos jäi Nurmekunnal käimata, tegeles ta usinalt Aafrika keelte ja rahvaste tundmaõppimisega. Selles osas on ka tema kirjutis Mulgi murdest ja murdeluulest ning vastused küsimusile keelte õppimise kohta. Lõpus on toodud ära tema mõned kirjad lähedasile ja tuttavaile, mis aitavad avada Nurmekunna elu ja tegevuse mõnesid vähem tuntud tahke.
Õpilaste ja heade tuttavate meenutused
Kolmanda osa raamatust moodustavad Pent Nurmekunna õpilaste ja temaga suhelnud inimeste meenutused, kusjuures need on järjestatud enam-vähem kronoloogiliselt. See osa võinuks olla ulatuslikumgi, kuid kahjuks ei jätkunud koostajal jõudu ega oskust veenda kõiki Pent Nurmekunna teada olnud õpilasi selliste kirjapanekute vajalikkuses ja tähtsuses meie teadus- ja kultuuriloole. Sellesse ossa olen lisanud ka mõne varem trükis ilmunud meenutuskillu. Vaatamata esialgseile raskusile, kogunes lõpuks 40 lugu eri põlvkondade esindajailt. Meenutuslugude lõpus on lühiiseloomustus autoreist, ka neist, kellest on kirjutatud teatmeteostes.
Raamatus on avaldatud ka Pent Nurmekunna eluseiku illustreerivaid fotosid. Piltide kogumisel on lahket abi osutanud filosoofiadoktor Tõnu Tender, kes on siinse teose üks toimetajaid ning väljaandjaid. Tema kaastegevusel õnnestus saada raamatu väljaandmiseks rahastus haridus- ja teadusministeeriumilt. Suur tänu selle eest. Jooniste ja fotode kopeerimisel on suurt abi osutanud filosoofiadoktor Taavi Pae ja magister Kiira Mõisja.
Head lugemist ning kaasaelamist ja -mõtlemist!
i
OTT KURS
i
(Järgneb)
