Toimetaja saatesõna
Siinne raamat on tänuavaldus Pent Nurmekunnale. Mälestusteose koostamise vajalikkusest kõneldi juba 5. jaanuaril 1997, mil Pendi “aus sis joodi, söödi”, s.o peielauas: mitmedki Nurmekunna lähikondlased ja õpilased olid valmis sellise teose tarvis annetuse tegema. Paraku võtab iga suur töö aega…Siinse raamatu ilmumise seisukohalt tõstan esmalt esile kaks nime: mitmekülgsete huvidega Agu-Üllar Kull[i], kes siinkirjutajale Pent Nurmekunna mälestusraamatu vajalikkust järjepidevalt meelde tuletas, ning professor Ott Kurs, kes raamatu koostamise mahuka töö ette võttis. Suur tänu! Tänu väärivad nii meie seas viibivad kui ka juba teispoolsusse rännanud kõik mälestuslugude autorid. Tänusõnad kolleeg Jüri Valgele “lapsele lisanime[1]” ehk raamatu pealkirja täiendamise eest! Pendi elu mõtteks oli õppida tundma maailma ja rahvaid, nende keeli, innustada selleks teisigi, jagada oma teadmisi. Kui palju ta keeli oskas? Vastus sõltub asjaolust, mida täpsemalt keelteoskuseks pidada, kuidas seda määratleda – eri mõõdupuude järgi on kokku loetud u 70-100 keelt! Sellega on ta nii Eestis kui ka maailmas läbi aegade üks silmapaistvamaid inimesi. Tartu Ülikoolis oli ta õpetajaks enam kui tuhandele õpilasele! Seetõttu ilmub raamat “Pent Nurmekund. Keeletark ja õpetaja” Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu (EVÕL) toimetiste sarja esimese raamatuna. Liit edendab jõudumööda keeleõpet, populariseerib ja väärtustab võõrkeelte oskust ning võõrkeeleõpetaja elukutset. Loodetavasti leiab raamat lugejaid. Mõnele võib huvi pakkuda Nurmekunna elulugu, mõnele tähelepanekud või nn nipistik, kuidas ta keeli õppis. Võib-olla sünnib kunagi taas – siinse raamatu väikesel kaasabil – meie sekka selline keelteoskaja, nagu oli Pent Nurmekund.
i
Tõnu Tender
Kokkuvõte Pent Nurmekunna elust ja tegevusest
Ott Kurs
Tänapäeva avatud maailmas pääseb huviline võrdlemisi kergesti ligi kaugeile kultuurele ja maastikele. Oluline võti nende mõistmiseks on keel. 20. sajandil elas mees, kelle elu sisuks oli tunda maailma keeli ja rahvaid. See mees oli vaeses perekonnas Lõuna-Pärnumaal 16. detsembril 1906 ilmale tulnud Pent Nurmekund, kes kuni 1936. aastani kandis nime Arthur Roosmann. Pääsenud alles 12-aastaselt kooli, asus ta usinalt omandama teadmisi. Algul huvitasid teda loodusteadused, kuid 1922. aastal märgati Pärnu gümnaasiumis noormehe keelevõimeid ning ta tõsteti reaalklassist humanitaarklassi. Lõpetanud 1928. aastal Viljandi poeglaste gümnaasiumi, teenis ta aega Eesti kaitseväes ning õppis aastail 1930–1933 Tartu Ülikoolis romaani filoloogiat ning inglise filoloogia, germaani jt indo-euroopa keeleteaduse aineid, huvitudes veel semi keeltest ja balkanoloogiast. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna otsusega 5. IV 1935 sai ta tunnistuse cum laude, 12. detsembril 1936 ka magister philosophiae diplomi romaani filoloogia alal. Selleks, et keeli õppida ja õpinguiks raha teenida, töötas ta aastatel 1934–1937 kaubalaevadel ja oli talusulane, saades alles 1938. aastal Tartu Ülikooli välismaiseks stipendiaadiks. Nurmekund õppis Kopenhaageni, Göteborgi, Rostocki, Berliini, Müncheni ja Pariisi ülikoolis romaani ja Skandinaavia filoloogiat ning mitmeid Euroopa ja Aasia keeli. Normandias kogus ta kohalike murrete ainestikku doktoritööks, mis puhkenud sõja tõttu jäi koostamata. Aastail 1940-1941 ja 1943-1944 täitis Nurmekund Tartu Ülikoolis õppeülesandeid romaani keelte alal ning veebruarist septembrini 1944 osales Saksa sõjaväkke mobiliseerituna Eesti kaitselahinguis. Olnud seejärel kuni 1946. aastani Vene Karjalas sõjavangis, töötas Nurmekund pärast seda keeleõpetajana Pärnumaa koolides, õpetades aastail 1952–1954 ka Tartu Ülikooli Pärnu konsultatsioonipunktis kaugüliõpilasile ladina keelt. Mitme pöördumise järel sai ta sõprade toetusel veebruaris 1955 vähesed tunnid hiina keele algkursuse käivitamiseks Tartu Ülikoolis. 1956. aastal vormistati ta ülikooli võõrkeelte kateedri õpetajaks osalise palgaga ning 1959. aastal täispalgaga. 1961. aastal viidi ta üle saksa keele kateedri õpetajaks ning valiti 1963. aastal samas vanemõpetajaks. Pärast Nurmekunna magistritöö kandidaadiväitekirjaks atesteerimist 1968. aastal määrati ta saksa keele kateedri dotsendi ametikohale ning valiti seejärel mitmel korral (1971, 1976, 1981) võõrkeelte kateedri dotsendiks. Jäänud 1986. aastal pensionile, töötas ta seejärel veel lepingu alusel Tartu ülikooli tehisintellekti laboris ja õpetas usuteaduskonnas aastail 1992–1994 araabia ja pärsia keelt. Pent Nurmekund suri Tartus 28. detsembril 1996. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
i
Pent Nurmekund avaldas kirjutisi sõnade etümoloogiast, hiina kirjareformist, pärisnimede kirjutamisest, Pärnu alamsaksakeelsetest dokumentidest, Normandia elanike päritolust, Eesti orientalistika ajaloost, tungani keele ajaloolisest arengust jm, kirjutas mulgimurdelisi luuletusi, tõlkis mitmest keelest luuletusi ja väiksemaid proosatekste ning koostas jaapani-eesti vestmiku. Ta asutas Tartu ülikooli orientalistikakabineti, kuhu koondus kogu idamaid hõlmav akadeemiline tegevus Eestis. Aasia ja Aafrika keelist on ta õpetanud hiina, jaapani, vietnami, indoneesia, araabia, heebrea, egiptuse, türgi, mongoli, tiibeti, pärsia, tadžiki, hindi, sanskriti, bengali, afrikaani, armeenia, georgia, suahiili ja hausa keelt, Euroopa omist portugali, prantsuse, hispaania, itaalia, provanssaali, hollandi, taani, norra, islandi, fääri, alamsaksa ja jidiši keelt ning saksa ja prantsuse keele ajalugu. Nurmekund käis uurimisreisidel tunganite juures ja oli mitmel korral stažeerimas Kesk-Aasia vabariikides, osales NSVL teaduste akadeemia orientalistika instituudi ja Kirgiisia teaduste akadeemia tegevuses. Tema ajal muutus Tartu ülikool rahvusvaheliselt tuntud ida keelte keskuseks, kus peeti konverentse ja anti välja toimetisi „Töid orientalistika alalt”. Ta kuulus üliõpilasseltsi Veljesto, oli aastail 1935–1940 tegutsenud Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi asutajaliikmeid ning rahvusvaheliste organisatsioonide Amici Linguarum ja Verein für Niederdeutsche Sprachforschung liige. 1991. aastal pälvis ta elutöö eest F. J. Wiedemanni keeleauhinna. Samal aastal rajas ta välismaal surnud õe päranduse najal sihtkapitali, millega toetati 12 aasta jooksul noorte germanistide õpinguid ja välisreise. Nurmekunna õpilasist on kujunenud tõlkijaid, diplomaate ja teadlasi.
[1] Algselt pealkirjastas koostaja teose „Pent Nurmekund. Keeletark ja luuletaja”, kuid hakkas siis selles kahtlema, sest Nurmekunda luuletajana on raamatus väga vähe käsitletud.
i
OTT KURS
