Ehk teisisõnu, ligi pooled rahvasaadikud ei andnud oma häält eakate põlvkonna paremaks toimetulekuks riigis, kus pension on Euroopa Liidu maade üks väiksemaid. Teatavasti moodustab Euroopa riikide pension keskmisest netopalgast ligi 70 protsenti meie 29,5 kõrval, olles seega meie pensionist mitmeid kordi suurem.
Res-Publica õõnsad loosungid
?Äraostmatud?, kes lubasid valimistel hoolivust, kiirendatud pensionitõusu automaatselt koos majanduskasvuga ja pensioniea veetmist Vahemere ääres, kus liigesed ei valutaks, ei andnud pensionitõusule oma poolthäält. Kõik 28 Res-Publica saadikut kas puudusid, ei hääletanud, ei märkinud end kohalolijaks või vajutasid nupule ?erapooletu?, mis tähendab, et pensionäride tänane olukord nendele korda ei lähe. Ekssotsiaalminister Marko Pomerants ütles saali ees, et nad ei saa võtta endale vastutust nii mahukate kohustuste täitmise eest. Endine rahandusminister Taavi Veskimägi pidas aga kõne sellest, kuidas eelnõu trambib jalge alla parempoolseid väärtusi, sest pensionitõus tulevat tänaste noorte ja tööinimeste arvelt. Justkui praegused pensionärid polekski kunagi tööl käinud ja väärtusi loonud?
Eiki Nestor sotsiaaldemokraatide esindajana ütles küll, et fraktsioon hääletab eelnõu poolt, ent tegelikult andis pensionitõusule poolhääle vaid kaks fraktsiooni liiget. Ülejäänud puudusid. Ka sotside leeri läinud Kreitzberg ja Mikser ei toetanud pensionitõusu, nagu ka sõltumatud saadikud Tõnisson, Marrandi ja Soosaar.
Isamaaliit lubas sõnades pensionitõusu toetada, ent tabloo näitas vaid kahte poolthäält. Laar, Lukas ja Herkel puudusid, Velliste jättis hääletamata. Vägisi meenub Isamaa, Mõõdukate ja Reformierakonna kolmikliit, kes omal ajal mitmeks aastaks pensionitõusu külmutas ja pidas reaalseks ka selle langetamise võimalust. Tegelikult näitab see hääletus, kui kaugele me oleme aastaid kestnud äärmusparempoolse poliitikaga rahvast jäänud.
30 protsenti raha juurde
Nii võib ka aru saada, miks Rahvaliit jäi ?koosmeelekoalitsioonis? sooviga viia keskmine pension 3000 kroonini hüüdjaks hääleks kõrbes. Edgar Savisaar ja Keskerakond nõustus aga valitsusliitu minema ainult pensionide järsu tõstmise hinnaga. See on olnud ka aastaid Keskerakonna prioriteet. Siiri Oviiri ministriks olemise aeg tõsteti pensione 355 krooni võrra. Mõistagi peab tänama koalitsioonipartnereid Rahvaliidust ja Reformierakonnast, kes seekord ühiselt Keskerakonna algatust toetama asusid. Kui ma veel mõni kuu tagasi tegin pensioniseadust ümber, et juba siis pensione tõsta ja kui see suures saalis maha hääletati, ei võinud ma arvatagi, et see siiski juba üsna varsti teoks saab. Tänaseks on aga sündinud kõigi aegade suurim pensionitõus. Koos varemplaanitud väiksema tõusuga tähendab see aasta jooksul keskmise vanaduspensioni kasvu 716 krooni võrra, mis jõuab esimeseks aprilliks 3008 kroonini. Aga juba esimesest juulist tõuseb pension 2726 kroonini. Koos baasosa ja aastahinde tõusuga suureneb vastavalt ka töövõimetus- ja toitjakaotuspension. Rahvapension tõuseb 232 krooni võrra.
Sisuliselt on see tänuvõlg vanema põlvkonna ees, sest aastaid madalal hoitud elatusrahade arvelt aeti jõukamate kasuks poliitikat ja püüti sotsiaalkulutuste pealt kokku hoida. Erastati ja ärastati tollase põlvkonna loodud varasid.
Praegu on raske öelda, kas kunagi tuleb aeg, kui pensionitõusu poolt hääletavad kõik parteid. Aga eks rahvaski õpi ajapikku kõigest oma järeldusi tegema ja tegusid sõnadest eristama.
MARIKA TUUS,
Riigikogu Keskfraktsiooni liige
