Madal elatustase ja ühiskondlik aktiivsus, tööpuudus, kõrge religioossus, sealhulgas vene vanausuliste, õigeusklike ja luterlaste kõrvuti eksisteerimine, traditsioonide järjepidevus ? need märksõnad toodi koosolekul Peipsi-äärsete paikkondade iseloomustamiseks välja.
Kohalikke piirkondi ühendab ka silmatorkav mahajäämus võrreldes ülejäänud Eestiga, nentisid murega Reformierakonna Peipsimaa arendusprojekti töögrupi liikmed, lisades, et ühisosa peaks saama kogu piirkonna arengu vundamendiks.
Ühtne kultuuriruum
Väljapääsu nähakse kogu Peipsi-äärsete alade ametlikul käsitlemisel ühtse piirkonna ja kultuuriruumina, mida seni tehtud pole. Nii avaneksid sarnaselt Setumaale ja Lõuna-Eestile uued võimalused Eesti riigi ja Euroopa Liidu abi kasutamiseks kohaliku omapärase ja kordumatu kultuuri säilitamiseks ja arendamiseks. Selleks tuleb aga meil endil Peipsimaa omaette piirkonnana esile tõsta, rõhutasid koosolijad.
Koosolekul osalenud Pala vallavolikogu liige Raivo Vadi rääkis, et elukvaliteet Eesti regioonide vahel erineb drastiliselt ning kõlavad sõnad maapiirkondade ja piirialade elujõu kasvatamisest aitavad vähe, kui neile ei järgne konkreetseid tegusid. Samas nentis ta, et käegakatsutavaid abinõusid Peipsi-äärse olukorra parandamiseks pole.
Regionaalsetele investeeringutele saab toetust taotleda näiteks hasartmängumaksust, kus kvartali jooksul on Jõgevamaale jagada veidi üle miljoni krooni.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pakub toetusi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektidele ning piirkondliku arengu kavandamiseks, ent Vadi hinnangul Peipsi-äärset spetsiifikat arvestades siinsetele valdadele sellest palju abi ei ole.
?Vene vanausuliste kultuur ei ole majanduslikus mõttes kindlasti konkurentsivõimeline. Kultuur ei ole müügiks. Selle kultuuri kandjad hoiavad väga oma traditsioone ning seisavad tihti vastu majanduslikele muudatustele,? tõi Vadi välja ühe aspekti ning jätkas: ?Olemasolevad abinõud ei haaku hästi Peipsimaa olukorra ja vajadustega. Vaja on uusi meetmeid ja reaalseid rahalisi vahendeid.?
Vadi arvates võiks Peipsi rannik kui üks kultuuriruum olla nii kultuuri- kui teistegi ministeeriumide huvisfääris. Parim lahendus oleks ministeeriumide vaheline abiprogramm, kuhu võimalik projekte kirjutada. Näiteks eraldas kultuuriministeerium äsja programmi “Lõunaeesti keel ja kultuur” raames 49 projektile kokku 2,4 miljonit krooni toetusraha.
Ehkki Peipsi ääres töötavad mitmed ettevõtted, jääb tervikmulje kui nõrga majandusega piirkonnast, mistõttu on investeeringud visad siia tulema.
Pealesurutud passiivsus
Reedesel koosolekul andsid Mustvee linnapea Gennadi Kulkov ja linnaametnikud ülevaate linna muredest, mis on iseloomulikud tervele regioonile. Esiprobleemina nimetati rahapuudust, Mustvee esmavajadused on lasteaiahoone ajakohastamine ja teede remont. Iive on negatiivne, tööpuuduse määr ulatub 15 protsendini. Tulevikulootused on seotud Mustvee-Omedu kaksiksadama projektiga.
Nenditi, et Euroopa Liidu piiriüleste projektide elluviimine seisab selle taga, et Venemaa poolt ei leita nõuetele vastavaid partnereid.
Räägiti ka Peipsi järve avamisest väikelaevadele, mis on tekitanud huvi soomlastes ja taanlastes. Taanlased on käinud maad kuulamas, et rajada Mustvees hotell.
Koosolekul osalejad jõudsid järeldusele, et Peipsiäärsed kirikud, mis ei kuulu kirikute nõukogusse, peaksid koonduma ja asutama oma esinduskogu.
Peipsimaa inimestel on täna kaks linna: Tartu ja Jõhvi. Kui Mustvee elanikud räägivad linnast, siis käib jutt Tartust. Linna staatusega Mustvee, mis peaks olema piirkonna tõmbekeskus, pole olemasolevaid eeldusi kasutanud, tõdes arendusprojekti töögrupi liige Tarmo Leinatamm.
Jõgevamaalt valitud Riigikogu liige Tarmo Leinatamm peab mahajäämuse põhjuseks nn õpitud abitust: ?Paljud inimesed on harjunud ootama, et keegi tuleb ja toob õnne õuele. Ühed lubavad ja teised ootavad passiivselt lubaduste täitmist ning kokkuvõttes midagi ei muutugi.?
?Kui ma oleksin mõne siinse omavalitsuse juht, siis kutsuksin tegusad inimesed kokku, vaatamata nende erakondlikule kuuluvusele, küsiksin, kas nad tahavad oma elu selle piirkonnaga siduda, ning jaatava vastuse korral teeksime koos midagi, et meie lapsed pärast koolide lõpetamist siia tagasi tuleksid,? rääkis Leinatamm, tuues eeskujuks Saare vallavanema, kes on niimoodi toiminud.
Peipsimaa arendusprojekti töögrupp plaanib edaspidi külastada teisigi piirkondi Peipsi ääres, et saada täpsem ülevaade kohapealsetest rõõmudest ja muredest, ning koos kohalike aktiivsete inimestega probleemidele lahendusteid otsida. Aprillis kohtutakse Alatskivil.
Töörühma liikmed loodavad, et jutud ja otsused ei jää pelgalt paberile, vaid neile järgnevad ka omavalitsuste- ja riigipoolsed otsused ja teod.
ANDRES LOORAND
