Tartus elav ja Peipsi elu aastaid edendanud ja giidina töötav Triinu Akkermann on naine, kes maailma pikima toidutänava projekti juba teist korda ellu viis. Idee algatajaks on Tauno Laasik, kellega koos Vasknarvas, võiks öelda ka, et maailma lõpus või täpsemalt Peipsi järve põhjatipus, oma pop-up söögikohaga noodi kogu järgnevale 175 kilomeetrile andis. Toidu tegemine vana ordulinnuse müürivare ääres tundub mõlemale üsnagi uskumatu tegevusena, mida see vaieldamatult ka on. Ühelt poolt romantiline müüri jäänuk ja teisel pool kaldal lehvimas hiiglaslik Vene Föderatsiooni trikoloor.
„Mina olen see, kes välja mõtleb ja Triinu jällegi see, kes ideed ellu viib,” selgitab Tauno pannil oleval Peipsi kohal ehk sudakil teist külge keerates. Tartu on Akkermanni jaoks ideaalne koht Peipsi järveäärse asjaga tegelemiseks, sest see on justkui keskpunkt, mis võimaldab vajadusel kummalegi poole liikuda. Lisaks giiditööle, mis on kestnud juba kaheksa aastat, on ta korraldanud kala õpitubasid. See kasvaski välja Peipsi kogukonnaköögi ideest, millele arenes juurde Peipsi toiduvõrgustik.
„Täna on ilus ilm ja seetõttu külastajaid palju,” räägib Triinu, kes leidis kibekiirel hetkel paar minutit aega intervjuu andmiseks. „Tegemist on Baltimaade suurima toidufestivali, kilometraažilt kindlasti ka pikima tänavatoidufestivaliga. Mõte tuli sellest, et reklaamida Peipsi toitu ja kaasata need inimesed, kes järve ääres elavad, et teha oma käekirjaga toitu, mida ka restoranid näha võiks.”
Triinu Akkermann selgitas, et päris igaüks toidutänavale ei kvalifitseeru, sest nõudmised on suuremadki kui tavalistel kohvikupäevadel tavaks. Statuudis seisab, et toidukoht peab pakkuma vähemalt kolme käiku – eelroog, pearoog, magustoit. Tippkokad on püüdnud toitlustajaid koolitada ja huvi paremuse poole püüdlemisest tunnevad ka pop-up restoranid ise.
„Võrreldes möödunud aastaga on menüüd palju enam läbimõeldud,” rääkis Akkermann. „Kahel aastal oleme saanud kogemuse, et Peipsi toidutänav ei ole mitte ainult toidu-, vaid ka turismiüritus. Paljud sattusid Vasknarva esimest korda. Seekordki olid esimesed külalised Narvast, kes olid „Kremli ööbikuid” vaatama läinud ja jäid teadlikult ööseks piirilinna ning alustasid toidutänaval liikumist siit.”
Akkermann kiitis väga Jõgevamaa aktiivsust, sest 54 osavõtnud pop-up restoranist tervelt 16 asus meie maakonnas. Möödunud aastal olla olnud kõige aktiivsem Alutaguse, sel aastal Mustvee vald. Tänavu oli Alutagusel 11 ja Peipsi ääres asuval Mustvee vallal 13 kohta. „See näitab, et Mustvee vallas tegeletakse toiduga aktiivselt. On Jõgevamaa maitsed, Peipsi toidu võrgustik, mis näitab, et sellised võrgustikud on läinud käima. Kindlasti said möödunud aastal osalenud julguse ka sel aastal osa võtta.”
Akkermann tõdes, et need piirkonnad, kus toiduga juba tegeletakse, on julgemad toidutänavast osa võtma. „Julgustan teisigi valdu ja piirkondi lisaks võrgustikele rohkem toiduga tegelema. Kääpa OTT on tubli, sest on tulnud väljapoole. Tootjad on kokku saanud oma pundi, kes teevad restorani. Siiraku talupoe juures on lausa kolm kohta.”
INDREK SARAPUU
Loe ka reportaaži toidutänavalt lk. 4
