Möödunud kolmapäeval arutles paarkümmend turismiettevõtjat Mustvees selle üle, kuidas on läinud Jõgevamaa turismindusel ja milliseid võimalusi nähakse selle tegevusala arendamiseks. Infopäeva korraldanud Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm rõõmustas avasõnades selle üle, et maakonna turismiettevõtjatel on tõsine soov koostööd teha.
Panustada piirkonna arengusse
Tamm lausus, et turisminduses tegutsevate ettevõtjatega suheldes on ta märganud, et ettevõtjatel on lisaks äri tegemisele tõsine soov panustada ka oma kodukandi arengusse. Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi sõnul asuvad need organisatsioonid, mis turisminduses tegutsevate ettevõtjate vahelist koostööd peaksid koordineerima, sageli kaugel ja kõrgel. Seetõttu seadiski ta Mustvees korraldatud infopäeva eesmärgiks koondada maakonna turismiettevõtjaid, kes annaksid ülevaate oma tegevusest ja probleemidest ning kellel oleks siin võimalus mõtteid vahetada. Tamme sõnul on läbi turismi võimalik saavutada tunduvalt rohkem kui ainult ühe majandusharu arendamine. Paigas, kus turismiga tõsiselt tegeldakse, on võimalik tõsta piirkonna elanike enesehinnangut, tutvustada seda paika mujal elavatele inimestele, tõsta piirkonna mainet. Jõgevamaal pakub turismi arendamiseks väga suurt potentsiaali Peipsi järv.
Infopäeval Voore külalistemaja esindanud Tiiu Kallingu sõnul kuulsid nad oma klientidelt sellel suvel väga palju kiidusõnu. Kiitvaid hinnanguid anti nii ümberkaudse looduse, sõbralike inimeste kui ka vaatamist väärivate paikade kohta. Ta on alati külalistemaja klientidelt küsinud, kas neil on soov midagi konkreetset vaatama minna ja mida nad üldse Jõgevamaast eelnevalt teavad. Teatakse seda, et Jõgevamaa ulatub ühest küljest üsna pikal alal Peipsi järveni. Samas on mujalt tulnud inimesed oluliselt vähem teadlikud Mustvee linnast. Nemad omalt poolt soovitavad turistidel külastada maakonna erinevaid paiku, sealhulgas Mustvee linna.
Huvi Peipsi vastu oktoobriski
Kodaveres Antsu turismitalu pidav Ants Kalling lausus, et tema on turismindusega tegelenud 14 aastat. Antsu talus pakutakse majutusteenust, olemas on ka kohad telkidele ja haagissuvilatele. Peremehe sõnul on tema kui pensionipõlve pidava inimese jaoks turismiga tegelemine eelkõige lisasissetuleku allikas.
Sihtasutust Lõuna-Eesti Turism esindanud Kätlin Kuznetsova sõnul on ta nõus Aive Tamme poolt väljaöelduga, et Jõgevamaa turismiettevõtjatel pole vaja hakata midagi ekstravagantset välja mõtlema, vaid tuleb keskenduda sellele, mis siin olemas on. Ta nõustus, et Jõgevamaa turisminduses on “Nokiaks” Peipsi järv. Hea pereturismi arendamise projektina nimetas Kätlin Kuznetsova Vudilat, kus jätkub tegevust nii väikestele kui suurtele.
Sihtasutuse Kalevipoja Koda juhataja Hannes Soosaar lausus, et nende eesmärk on eesti rahvuseepose tutvustamine. Saare valla Kääpa külas tegutsevat Kalevipoja muuseumi on külastanud arvukalt koolilapsi ja täiskasvanuid. Kalevipoja Koda tegeleb ka Kääpal asuva Krati seikluspargiga, millest esimene etapp on valmis. Praegu tegutsetakse selle nimel, et ka teine etapp valmiks. Kolmanda ettevõtmisena tegeleb Kalevipoja Koda Jõgevamaa suveteatriga, samuti pakutakse loodusalaseid koolitusi ning matkarada. Hannes Soosaare sõnul rõõmustab teda järjest tihedamaks muutuv koostöö kohalike ettevõtjatega, kes toetasid sponsoritena suveteatrit.
Kasepää valda esindanud sealne arendusspetsialist Sirle Tomson lausus, et ühelt poolt on tema ülesandeks Kasepää vallale projektide kirjutamine, et ideid ellu viia. Just enne infopäevale tulekut märkas ta Kasepääl bussi turistidega. Ta rõõmustas, et külalised veel oktoobriski Peipsi äärse piirkonna vastu huvi tunnevad.
i
TOOMAS REINPÕLD
