Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk selgitas, et koha ei kasvanud tänavu 24 cm pikkuseks, nagu varem prognoositi, ja alamõõdulise koha püüdmise vältimiseks tegid teadlased ettepaneku suurendada põhjanooda pärasilma suurust 60 millimeetrini senise 48 millimeetri asemel. “Kalurid arvestasid teadlaste soovitusega ja allkirjastasid vastava omavahelise kokkuleppe. Teadlased tegid möödunud nädalal mutnikupüügi proovid, katsetasid erinevaid silmasuurusi ja tulemus oli, et 60 mm silm võimaldas alamõõduliste kalade hulka hoida 8 protsendi piires, kusjuures lubatud suuruseks on 15 protsenti. Seega peaks praegu kindlaks määratud võrgusilma suurus rahuldama nii teadlasi, keskkonnainspektsiooni kui ka kalureid.” Pirgi sõnul eelnes kokkuleppe sõlmimisele ka arutelu.
“Muret põhjustab kaluritele mõistagi asjaolu, et nüüd väheneb ka ahvenapüügi võimalus, sest kui silm suureneb, ei jää ahven enam võrku. Ka kalapüük tervikuna väheneb, kuid kui tulevikule mõelda, oli võrgusilma suuruse muutmine vajalik käik,” nentis Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees.
Urmas Pirk märkis, et põhjanoota kasutavad püüdmiseks kaheksa Peipsi äärset kalandusettevõtet. Neist on Jõgevamaa firmad Omedu Rand, MIF Laine, Peipsi Kalatööstus ja Kalameister. Kasutuses on üle 20 põhjanooda.
Põhjanoodaga kalapüük Peipsil algab 15. septembril. “Ka püügiaeg on tänavu lühike, kestab vaid 5. oktoobrini, mis samuti kalurite majandusliku olukorra keerulisemaks teeb. Hea, et riik meile vastu tuli ja püügiloa hinda vähendas,” ütles Urmas Pirk.
JAAN LUKAS
