Peipsi kalavaru seisund pole tuleval aastal tänavusest halvem

Vaadates Peipsi kalanduste ametlike saake, siis pole põhjust kurtmiseks. Viimase paari aasta kalasaagid (välja arvatud tindisaak) on  vähemalt keskmisel või isegi sellest kõrgemal tasemel.

Ometi on teada, et kaht viimast aastat kalurisõbralikeks  ei peeta. Kui juba tavaliseks muutuv ebatavaline ilmastik kõrvale jätta, siis eelkõige iseloomustab neid aastaid lühike ja jäik sügisene püügirezhiim. Vähem on püügipiirangute tõttu kannatanud mõrrapüüdjad, rohkem mutnikuga ja võrkudega püüdjad. Mõrrapüüdjate eelisseisund tulenes asjaolust, et nendest püünistest on võimalik alamõõdulisi kalu vette tagasi lasta. Ilmselt tuleb ka siin püügitingimustes (silmasuuruses) korrektiive teha, sest suvist mõrrapüüki säästlikuks  pidada ei saa. Alamõõdulise ja kasvava kala kogus, mis nendest püünistest läbi käib, ületab mitmetes kordades lubatu piiri.

Koha arvukus langenud

Kalapüüki reguleeritakse (mitte ainult piirates, vaid ka vastupidi) kalavaru olukorrast lähtuvalt. Peipsi puhul tähendab see ennekõike kohavaru olukorda. Koha kui järve hinnatuima püügikala varu seis ei ole praegu kiita, kuigi kvoodid ja saagid seda veel välja ei näita. Koha arvukus on langenud.

Juba mitu aastat on järves vähe tööndusküpseid kalu. Tänavune põlvkond ja osa vanematest kaladest on tindipuudusest tingituna aeglasema kasvuga kui tavaliselt.  Nagu 2007. aastal, nii ka 2008. aasta hakkab kohavaru baseeruma põhiliselt   2005. aastal sündinud kaladel. On hea, et paljud neist saavutavad järgmise aasta sügiseks tööndusliku alammõõdu.

2008. aasta püügikvoot jääb varasemale tasemele (tabel). 2009. aastast hakkab kohavaru vähenema. Sujuvaks ?maandumiseks?  ongi püügi reguleerimine  vajalik.

Ahvena seis parem

Järve teise tähtsa eksportkalaliigi ahvenaga on seis parem. 2007. aastaks oodatud ahvenavaru (ja saagi) tõus jäi toimumata. Temagi kasv kannatas toidupuuduse tõttu ja ta langes ise koha surve alla.

Võrreldes 2006. aastaga, võib 2008. aastal ahvenat siiski peaaegu kaks korda rohkem püüda.

Tindivaru on praegu  järve ajaloo peaaegu madalamas seisus. Kas ja kui kiiresti see taastub, on seni selgusetu. Ainuüksi röövkalade rohkusega tindivaru halba olukorda ei saa põhjendada, sest  ka teiste Peipsi külmaveeliste kalaliikide  (siig, rääbis ja luts) varu on madalseisus. 2008. aastal ei tohi tinti tööstuslikult püüda.

Latika- ja haugivaru on praegu heas ja stabiilses seisus. Latikasaagi  realiseerimisega on Eesti poolel isegi raskusi.

Särjevaru ja sellele vastavalt püügikvoodid on vähenemas, kuid Eesti kalurite püügisoove see ilmselt ei puuduta. Meie poolelt tuntakse huvi vaid kevadise särjepüügi vastu. Kiisa väljapüügikvoote on vähendatud, sest kiisk on praegu koha peamine toit.

VÄINO VAINO,
Eesti Mereinstituudi teadur

blog comments powered by Disqus