Olete proovinud Peipsi kalast valmistatud magustoitu? Kalast magustoitu ei saa?! Saab küll, kusjuures väga maitsvat. Ah te ei usu? Tasub järele proovida — retseptid leiate peatselt Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu kodulehelt.</p>
Kargel ja päikesepaistelisel pühapäevahommikul Kadrinasse Lühikeste Meeste kõrtsi ette jõudes oli esimene mure parkimiskoha leidmine. See tähendas, et asjaosalised olid juba alustanud.
Nii oligi. Nagu uksest sisse saime ja joped varna riputatud jõudsime, leidsid tragid Kaldapiäskeste naised mulle kohe noa ning tuli n-ö poolel teel rongile hüpata. Kõik naised olid juba kabatšokitükid kätte saanud ja lehe vormimine võis alata. Algul ei saanud ma üldse pihta, mida tegema pean, kuid Tartu kutsehariduskeskuse õpetaja Aina Rüütli lahkete nõuannete abiga sain lõpuks oma lehe valmis. Järgnesid kiivi, paprika ja kartul.
Täiesti uskumatu, aga tavalisest kartulipoolest saab väga lihtsalt kena roosi. Lihtne ja praktiline, eriti kui on rohkem aega ja tahate kellelegi tõelist üllatust teha.
Igas maakonnas üks kokkusaamine
Nelja maakonna – Ida-Virumaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Jõgevamaa Peipsi-äärsete piirkondade külaseltsid esitasid Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu kaudu ühisprojekti “Erinevate kultuuride kalatoidud Peipsimaal” Euroopa kalandusfondi. Toetust taotleti 7530 eurot ja projekt rahuldati. Ettevõtmine sai suupärase nime “Suu matsub, jalg tatsub”.
Projekti kirjutades lepiti kokku, et igas maakonnas tehakse teistele piirkondadele iseloomulikke kalatoite. Et Lüübnitsa köök jäi väga väikeseks, saadi kokku Põlvamaal Mikitamäel. Enne seda korraldati kalapäev Tartumaal Mehikoormas. Varem oli juba Lohusuus teiste piirkondade kalatoite proovitud. Kõige viimane kokkusaamine ja kokkamine saigi teoks Kadrinas Lühikeste meeste kõrtsis, kuhu samuti teiste piirkondade külaseltside esindused kokku sõitsid, et omakandi kalatoitude tegemist demonstreerida.
Ka kohalikele oli projektis mõeldud, nimelt õpetas Tartu Kutsehariduskeskuse õpetaja Aina Rüütel neile fruktodisaini. Nelja maakonna peale osales projektis kokku üle 140 inimese, kes said tarvilikud teadmised. Kadrinas oli osalejaid üle 40.
Uusi retsepte ja nippe
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liitu jõudnud tagasisidelehti lugedes selgus, et taoline kokkamisüritus võiks olla isegi kahepäevane. Mikitamäe naisteklubi Mixina eestvedaja Maivi Laar märkis, et õhtul võiks pidada seminari, kus võiks rääkida kas toitudest või kalast.
Kõige rohkem häid sõnu pälvisid kalatoitude retseptid. Neist kõige vanemad pärinesid aastast 1936, kuid oli ka päris tänapäevaseid. Kahjuks pole enam saada neid maitseaineid, mida möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel kasutati. Nii ongi vanade retseptide puhul n-ö põhi sama, kuid maitseained teised. Kõigi nelja maakonna Peipsi-äärsete külaseltside naised olid selles osas väga loovad.
Kui esimesel kokkusaamisel olid naised üsna kammitsetud, siis iga korraga läksid toidud huvitavamaks ja kvaliteet paranes. Köögist saadi uusi tarkusi ja nippe, õpiti üksteiselt juurde.
Tagasisidelehtedel leidus ettepanek, et noortele tuleks kalafileerimist õpetada. Samuti sooviti õppida kalanaha parkimist. Kalatsehhides läheb nii palju kalanahka lihtsalt raisku, sellest võiks väga ilusaid asju teha.
Naised valmistasid ahvenavormi, mida üks Peipsi kaldal asuva puhkemaja omanik hiljem oma külalistele pakkus. Just selle toidu on tema külalised väga hästi vastu võtnud. Sama lugu on erinevate kalapirukaga.
Retseptide vahetamine on naistele andnud palju huvitavaid mõtteid, mida saaks veel teha. Kindlasti sooviksid naised sellesse ettevõtmisse rohkem mehi kaasata, sest mehed teevad ju väga hästi süüa. Seekord osales kahel kokkamispäeval Kaldapiäskeste liikme Ülle Veideri abikaasa Ivar, kes valmistas ahvenaleiba. Just see maitses kõikidele osalejatele väga. “Minu mees teeb väga häid toite, ta on lausa fanaatik. Mehed saavad tegelikult väga hästi aru, kui head on Peipsi kalad,” kinnitas Ülle.
Tema on proovinud küpsetada latikamarjapirukat, samuti täidetud kala. Veel olid väga huvitavad Mikitamäe naiste kalapannkoogid, mida ka kindlasti tasuks proovida järgi teha. Mikitamäe naisteklubi eestvedaja Maivi Laar jälle pidas kõige põnevamaks nn paksu pannkoogitainast, mida ta on juba korduvalt järele proovinud. Tõsi, ilma kalata. Kuid sellegipoolest on see tema arvates väga huvitav ja maitsev. Samuti meeldisid talle kalakotletid.
“Meie piirkonnas ei tehta nii palju täidetud kala, aga kui kala liikuma hakkab, proovin teha,” lisas ta. Maivi hinnangul on erinevate piirkondade retseptide vahetamisest palju kasu. “Meiega käis koolitustel kaasas kohaliku kooli kokk, tema ütles, et sai väga palju kasulikku teada,” märkis ta.
Meeksi Maanaiste Seltsi eestvedaja Ene Pae tunnistas, et ta poleks uskunud, et Peipsi kalast annab nii palju erinevaid toite valmistada. Ta tegi kodus juba lutsumaksast salatit ja see oli väga maitsev. Ohoo-efektiga oli tema sõnul magustoit – praetud kalanahad vaarikamoosis, mille retsepti autor on pikaajalise kogemusega kalatoitude meister Rutt Pirk.
Osaleja arvamus
Fruktodisaini koolitusel osalenud Raatvere küla elanik Eha Veskimets
“Väga tore, et meid niisugusele koolitusele kutsuti. Mina proovisin fruktodisaini ise teha esimest korda. Proovisin ka kodus neid vigureid järgi teha, see tahab küll harjutamist, kuid asja saab. Õunu ja sibulaid mul jätkub, saan nende peal proovida. Kui lapsed või lapselapsed külla tulevad, siis ma proovin neilegi midagi näidata. Iga koolitus on hea, mida iganes sa seal õpid.”
i
HELVE LAASIK
