Koha püügikvoodiks sai Eesti 1300 tonni ja Venemaa 1450 tonni. Otsustati, et väljapüütud koha peab olema vähemalt 38 cm pikkune.
Ahvena kvoot on Eestil 330 ja Venemaal 430 tonni. Kokku on mõlema riigi püügikvoodiks 11 800 tonni, millest Venemaale kuulub 6875 tonni ja Eestile 4925 tonni.
Mõlemale riigile määrati Peipsil kasutatavate võrkude arvuks 3000, kusjuures viitkümmet võrku saavad kasutada teadlased. Võrgu silma suuruseks kehtestati vastavalt kokkuleppele 55 millimeetrit.
“Ühtlasi leppisime kokku püügireeglites rannakaluritele, kes Peipsi järve kaldast võivad püüda 1000 meetri ning Pihkva ja Lämmijärves 500 meetri kauguselt,? teatas Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
Peterburi lähedal Repinos toimunud naaberriikide valitsuskomisjonide 20. kohtumisel juhtisid valitsuskomisjone Vassili Mankov Moskvast ja Keskkonnaministeeriumi nõuniku kohusetäitja Lauri Vaarja.
?Eesti ja Venemaa teadlased ja keskkonnainspektsiooni töötajad andsid ülevaate, kuidas on täidetud tänavu 23. -26. augustini Jõgevamaal Voorel toimunud Eesti ja Vene Föderatsiooni valitsuskomisjonide kohtumise 19. vooru otsuseid. Tõdeti, et mõlemas riigis on lühikese ajaga kontroll kalapüügi üle tugevnenud. Regulaarsemaks on muutunud ka Eesti ja Venemaa kalandusele spetsialiseerunud keskkonnakaitsetöötajate infovahetus,? lausus Priit Saksing, kes on osalenud viiel Eesti ja Venemaa valitsusdelegatsioonide läbirääkimistel Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalanduse küsimustes.
Riikide esindajad teavitasid üksteist kümne kuuga välja püütud kalakogustest ja püügipäevade arvust. Vastavalt kvoodile on Eestil püüda koha veel üle 300 tonni ning Venemaal veidi rohkem
Saksingu hinnangul möödusid Eesti ja Venemaa kalandusläbirääkimised asjalikus õhkkonnas.
Eesti ja Vene Föderatsiooni valitsusdelegatsioonide juhid allkirjastasid Repinos ka protokollid, mis käsitlevad Venemaa ja Eesti teadlaste koostööd Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve uurimisel.
JAAN LUKAS
