Kalurid ei ole rahul praeguse kalapüügikorraldusega, kus ca 75 % püügilube on koondunud nn suurfirmade kätte. Kalur kui füüsilisest isikust ettevõtja peab osutama neile püügiteenust. Tal on võimalus püüda kala, kuid see kuulub püügiloa omanikule. Mere ääres on rannapüügi lubade omanikeks valdavalt kalurid-füüsilisest isikust ettevõtjad. Peipsi kalurid küsivad, miks ei ole nii siin?
Valikuid oli vaja teha õigel ajal
Nõukogude ajal oli Peipsi kalandus koondunud kahte keskusse ? Lohusuusse ja Kallastele. Eesti taasiseseisvumisel tekkiski neisse kahte keskusse mitmeid tugevaid kalandusettevõtteid. Erastamisel ei olnud kalurid valmis hakkama ettevõtjaks või ei olnud konkurentsivõimelised. Järgnevatel aastatel tekkis juurde mitmeid väiksemaid püügifirmasid, kuid ka mõned kalandustalunikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Kui nõukogude ajal töötas Eesti poolel ca 200 kalurit ja Venemaa poolel üle 450 kaluri, siis 2000. a alguses oli Eesti poolel püügil 600 kalurit. Surve kalavaru kasutamisele oli suur, mistõttu riik pidi kehtestama mitmeid piiranguid. Läbi kalapüügiseaduse piirati uute ettevõtjate püügiletulekut ja kehtestati püügivahenditele piirarvud.
Need ümberkorraldused on aidanud tänaseni kalavaru suhteliselt stabiilsel tasemel hoida. Erinevate ökoloogiliste muutuste tulemusel on aga muutunud kalavaru liigiline koosseis.
Samas on ka kalaturg muutunud. Täna jääb kalur ellu tänu kohale ja ahvenale, mis on praegu välisturul hinnatud.
Riik on andnud füüsilisest isikust ettevõtjale kalapüügiseaduse paranduste abil püügile tulekuks võimaluse kahel korral.
2001. aastal läks püügivõimalustest 10 % oksjonile, kui püügivõimalusi taotleti rohkem kui kehtestatud piirarvud. Oksjonil tuli raam- või nakkevõrguga aastase püügivõimaluse eest kaldast kaugemal kui 1 km välja käia kuni 5000 krooni.
Kuna järgnevatel aastatel jagati püügivõimalusi ajaloolise püügivõimaluse aluselt, vähenesid kahel oksjonile järgneval aastal ettevõtjal oksjonil omandatud püügivõimalused. Kindlasti ei ole need võrgud tänaseks neile tehtud kulutusi tasa teeninud.
Oksjoniga andis riik võimaluse uutel ettevõtjatel püügile pääseda. Ka nendel füüsilisest isikust ettevõtjatel, kes praegu ei ole rahul oma positsiooniga ettevõtlusturul. Jõgeva maakonnas ei olnud oksjonil konkurentsivõimeline ükski füüsilisest isikust ettevõtja. Läbi oksjoni tuli püügile mitmeid ettevõtjaid, kes tegelesid kala kokkuostuga. Nii rändasid püügivõimalused püügifirmade kui paikkonna elu arendajate käest kokkuostjate kätte, kellel investeering on transpordivahend, millega vedada kala ? heal juhul Peipsi äärsesse tööstusse, enamikel juhtudel aga paikkonnast välja.
Senini ei ole ükski nn kokkuostja teinud nähtavaid investeeringuid piirkonna arendamiseks ja töödki on nad andnud vaid mõnele kalurile. Uued ettevõtjad said püügivõimaluse eelkõige seniste tugevate firmade arvel. Nende püügivõimalused vähenesid, sest nad ei suutnud oksjonil oma võimalusi tagasi osta.
Kui 2004. aastal kaotas kalapüügiseadus nn piiratud püügiõiguse ja andis äriregistrisse kantud füüsilisel isikul võimaluse muuta senine piiratud püügiõigus kutseliseks, tekkis Peipsile juurde kümneid kolme kaldaäärse võrguga püüdjaid.
Praegu võimaldab kalapüügiseadus osta-müüa ajaloolist püügivõimalust notariaalse lepinguga. Püügivõimalust saavad osta ka praegu püügiteenust osutavad füüsilisest isikust ettevõtjad ? kalurid, kui nad on kantud äriregistrisse ja üheks tegevusvaldkonnaks on kalapüük. Lähiajal jõustuv ?Kalapüügiseaduse muutmise seadus? ei võimalda ühele kalapüügiloale kanda vähem kui 10 võrguga püügivõimalust, kui antud veealal on piirarv suurem kui kümme. Juba praegu toimub intensiivne püügivõimaluse ost-müük. Paljudel juhtudel on jälle ostjateks kala kokkuostuga tegevad firmad, mitte kalurid. Just siin saab iga kalur kui ajaloolise püügivõimaluse omanik teha müüjana oma valiku kohaliku kaluri või püügifirma kasuks.
Kindlasti ei võimalda praegune kalavaru ettevõtjate ja ka kalurite arvu suurendada.
Kuidas ja mis tingimustel kalur oma tööjõudu müüb oleneb kaluri ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest. Siin ei saa riik midagi ettekirjutada.
Peipsi kalandus on mereäärsest rannakalandusest elujõulisem
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu poolt koostatud Peipsi kalanduse arengukava näitab, et piirkonna arengusse on suutelised investeerima 14 % kalandusettevõtjatest. 75 % – füüsilisest isikust ettevõtjad ja väikefirmad omavad kehva kalapüügipaati ja paarkümmend võrku. Nende võimalustega on päris keeruline püügile jääda. Ka ei ole niisugused püüdjad võimelised muretsema tänapäevaseid ja kõigile veterinaarameti poolt kehtestatud nõuetele vastavaid paate läbi erinevate toetuste. Kuna järjest karmistatakse nõudeid lossimiskohtadele, tuleb hakata lossimiskohta rentima sadamaomanikelt.
Tänu praegusele püügikorraldusele on Peipsi äärde ehitatud mitmeid kalatööstusi-fileerimistsehhe, kus on saanud tööd sadu inimesi. OÜ Peipsi Kalatööstus ja OÜ Latikas on ehitanud tsehhid, kust Peipsi kala jõuab Eestimaa inimese toidulauale. OÜ Peipsi Kalatööstus toitlustuskohtades on saanud tööd mitmed inimesed ning samasse on võimalik müüa oma aiasaadusi. AS Kallaste Kalur on ehitanud Peipsi äärde ainsa passistatud sadama . Jõgevamaal on alustatud Euroopa Liidu toetuste abil sadama rajamist Omedusse, kus Kasepää vallavalitsuse koostööpartneriteks on mitmed kalapüügi- ja töötlemisega tegelevad firmad.
Praegu on meedias palju juttu mereäärsete kalurite tegemistest. Kala on jäänud vähemaks, sadamad on halvas olukorras ja neid ei olda võimelised remontima. Toetusi uuute paatide saamiseks ei olda võimelised taotlema. Ka Peipsi äärne füüsilisest isikust ettevõtja ja väikefirma ei ole suuteline taotlema toetusi uute paatide muretsemiseks või vanade remontimiseks. Küll on suurfirmad saanud muretseda mitmeid uusi kalapaate.
On ka teisi võimalusi
Rahvusvahelise turismiprojekti VIA Hanseatica sihtala hõlmab kogu Peipsi piirkonda. Vaatamisväärsuste TOP 30 -s on suur osa Peipsi äärseid objekte. Tahakski kõigile ettevõtlikele inimestele , sealhulgas ka kaluritele, kes ei ole oma eluga rahul, otsida uusi võimalusi puhke- ja turismimajanduse arendamiseks. Sisuliselt puudub Peipsi piirkonnal turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuur. Puhkaja otsib võimalusi kuidas veeta harrastuskalapüügil aega Peipsil nii talvel kui suvel. Puuduvad valvega parklad. Vähe on tänapäevaseid telkimisväljakuid. Võimalusi ei ole laenutada paate ja püügivahendeid. Nii mõnigi välismaalt või pealinnast saabunu vajaks saatjaks Peipsil kalapüügiga kursis olevat kohalikku elanikku. Kindlasti on kohta veel mitmetel kohalikule turule orienteeritud kalatöötlejatel, toitlustus- ja majutuskohtadel.
Kõigele sellele on praegu õige aeg mõelda, et ei jäädaks jälle hiljaks nagu kalapüügi võimalustega.
Ene Ilves
