Alates eilsest lõppes Peipsi ja Lämmijärvel tänavune rääbisepüük. Kaluritele asi üllatusena ei tulnud, sest varude olukorda teati üsna hästi. Lohusuu sadamas kallas keskpäeval vihma, kalalaevad seisid üksteise rivis Avijõel ja ühtegi kalameest lähemal ega kaugemal näha polnud.
Sadamas seisab hallipäine sportlik härrasmees, kelle nimi on Märt ja kes on saabunud Peipsi äärde koos Mallega, et osta rääbist. Nad olid kuulnud, et rääbisepüügiga on selleks aastaks ühel pool, seepärast otsustasid kiiresti tegutseda. Malle on pärit Elistvere poolt ja meenutab heldimusega noorusaega, mil rääbis oli toidulaual oluline.
„Ta on ju valge lihaga lõheline. Need punased lõhed on kõik ainetega toidetud, rääbis on tervislik,“ ütleb tänasel päeval Pirital mere lähedal elav naine, kes on jäänud truuks siseveekalale.
Rääbis pole ainuke
Sadamas on siiski üks töötaja tööl, teised puhkavad. Müüja Diana annab teada, et kui ülemusega soovite kohtuda, saab seda teha reedel. „Puhkus,“ ütleb ta. Ka Diana tõdeb, et võib rääkida lausa rääbiseturismist ja enamasti on kunded, keda tal teenindada tuleb, eestikeelsed. „Ju see on eestlastele tähtis kala,“ leiab Diana ja kinnitab, et täna veel kala jagub. Jänni nad ei jää. „Müüme külmutatud kala. Kala ongi olemuselt ju sesoonne kaup, sõltub ilmast ja paljust muust. Sellega tuleb arvestada.“
Jõhvi-Tartu maanteel rääbist müüv Juri ütles, et rääbisega on nüüd mõneks ajaks kõik, kuigi norm ju veel päris täis ei ole. Tema ostab värsket kala firmalt, mitte väikepüüdjalt. Eks sügise poole lastakse jälle natuke püüda, kuid kasulik on see väikekaluritele. „Viis protsenti varudest, mida veel järele on, on suurele firmale vähe, rääbise hind ka kõigub nagu USA dollar,“ leiab mees ja soovitab inimestel nautida ka teisi kalaliike, mis suitsutatult maitsvad – ahven, luts, koha.
Ka Lena, kes Mustvees imeoivalist kuuma koha ja rääbist taignas pakkuvas müügikohas teenindajana töötab, kinnitas, et võib küll rääkida rääbiseturismist, sest seda kala teatakse ja tundub, et eestlastele on tegemist lausa müütilise kalaga.
Püügivarud on napid
Miks aga ikka n-ö kraan juba nüüd kinni tõmmati, selgitab maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. Ta ütles, et arvestama peab rääbisevaru olukorda Peipsi järves. „Eesti rääbisepüügikvoot on sellel aastal 325 tonni, mida ei või ületada,“ ütles Soome. „Rääbisepüük peatati, sest esialgsetel andmetel on tänaseks sellest välja püütud 302 tonni ja iga järgnev püügipäev võib viia püügikoodi ületamiseni.“
„Koos rääbisepüügikeelu jõustumisega on keelatud kasutada ka püügivahendeid, millega rääbist püütakse, ning keskkonnainspektsioon teostab järelevalvet selle üle, et nende püügivahenditega püüki ei jätkata ja rääbist enam maale ei tooda. Püügipiirangud on vajalikud selleks, et kalavaru säästlikult kasutada ning võib eeldada, et enamik kalapüüdjatest siiski järgib nõudeid. Rikkumiste tuvastamisel kohaldab keskkonnainspektsioon karistusi seadusega ette nähtud korras.“
Keskkonnainspektsioonil tuleb kindlasti praegu pöörata suuremat tähelepanu sellele, et rääbisepüügiks mõeldud püügivahenditega püük oleks katkestatud ja püügivahendid nõutud aja jooksul järvest eemaldatud.
Neile, kes tänavu rääbisest ilma jäid, ütleb spetsialist, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru uurivate teadlaste uuringud näitavad, et rääbisevaru on järves vähenemas, sest varu põhiosa moodustavad 2016. aastal sündinud kalad ning nii 2017. kui ka 2018. aastal arvestatavaid rääbisepõlvkondi ei tekkinud.
Selle põhjal võib prognoosida järgmisteks aastateks rääbisepüügivõimaluste vähenemist. Küll aga jätkub kindlasti veel mõnda aega tänavu püütud rääbiste pakkumine töödeldud kujul, kuna kogu püütud kogust ei ole kindlasti olnud võimalik realiseerida kohe pärast välja püüdmist.
INDREK SARAPUU
