Peeter Raudsepp otsib sünergiat majandusühendusse kuuluvate firmade vahel

Peeter Raudsepp on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal. Tema isa, tuntud majandusteadlane Vambola Raudsepp on praegune TÜ emeriitprofessor.

 “Koolipoisina oli mu lemmikaine bioloogia. Huvi õppida majandusteaduskonnas kujunes välja perestroika aastatel, kui majandusteaduses puhusid juba vabamad tuuled. Rahanduse ja krediidi eriala valisin põhjusel, et see võimaldab töötada ettevõtluses, panganduses ja ka riigiametis. Oma valikut pole ma kunagi kahetsema pidanud,” ütles Raudsepp.

Ta on juhtinud Tartu Kaubabaasi ja selle õigusjärglast, firmat ETK Hulgi, ehitusmaterjalide kauplusteketti Ehitusmaailm (hiljem K-Rautakesko) ning aastatel 2003- 2006 aktsiaseltsi Eesti Post.

Igapäevasesse juhtimisse ei sekku

“Kui tööleping lõppes, pühendusin oma hobidele, kuni Rein Kilk tegi mulle ettepaneku hakata kontserni Pere AS juhiks. Mõistsime teineteist hästi ja asjade selgeksrääkimine võttis väga vähe aega,” ütles Peeter Raudsepp.

“Kontsern Pere AS on  spetsialiseerunud neljale valdkonnale. Pärnu kuursaalis, Püssirohukeldris ja Tartu Ülikooli kohvikus tegeleme toitlustamisega. Lihatöötlemisfirma Lihameister kuukäive alates käesoleva aasta algusest kuni praeguseni kolmekordistunud ja kasvab kindlasti veelgi. Tartus ja Pärnus tehaseid omav AS Pere Leib tootmine valmistab pagari- ning kondiitritooteid kogu Eesti turule. AS Werol Tehased arendame neljandat tegevusharu õlitööstust, mis on kõige töömahukam ja minu arvates ka huvipakkuvam, sest kätkeb endas ühtaegu nii suured võimalused kui ka probleemid,” rääkis Peeter Raudsepp.

“Kontserni ettevõtteid juhivad võimekad ja kompetentsed juhid, mistõttu ma ei pea mõistlikuks sekkumist firmade igapäevasesse tootmisse. Omapoolses juhtimises pean aga eriti oluliseks selgusele jõudmist selles, missugune sünergia kujuneb välja seoses ettevõtete kuulumisega ühte kontserni ning kuidas see mõjub nii kogu grupile kui igale firmale. Näiteks mõttekas on analüüsida, mis kasu saavad Lihameister ja Pere Leib tootmine Weroli kontserni kuulumisest,” rääkis ta.

Weroli ?pudelikaelaks? õlipressimissüsteem

Kuni käeaoleva aasta lõpuni on koostatud kontserni Pere tegevuskava, mida pidevalt  täiendatakse.

“Mul pole kombeks oma plaanidest pikemaajalisi ettekuulutusi teha. Plaane on mõistlik tutvustada siis, kui nad teoksil või, veel parem, pärast täide viimist,? märkis Raudsepp.

Weroli lähitulevikust oli ta aga nõus rääkima.

?Tarbijad hindavad firmas toodetud rapsiõli ja kasutavad seda pidevalt. Üheks Weroli arengut raskendavaks asjaoluks pean aga seda, et tehase kõige võimsam osa ? rafineerimistorn ? töötab poole võimsusega. Tänane õlipressimissüsteem töötab küll täie võimsusega, kuid see on nii väike, et suudab rafineerimisosakonna vajadusi rahuldada vaid poole võrra. Kogu tsükli alguses olev laomajandus jääb aga koguni kümneid kordi tegelikele vajadustele alla. Niisiis, kui soovime tehast täie võimsusega tööle rakendada, siis peame tõstma pressimisvõimsust kaks korda ja nüüdisajastada laomajandus, et kogu rapsiseeme tehase juures ladustada ning  mitte kulutada miljoneid kroone transpordile ja riskida võimalike kadudega,” ütles kontserni Pere juhtaja.

Senisest suurema osa Werol Tehaste toodangust peaks tema sõnul moodustama jaeturule mõeldud pakendatud toiduõli.

Raudsepp leidis, et mõndagi võiks senisest paremini ära teha koostöö arendamiseks Eestimaa põldudel kvaliteetset rapsiseemet kasvatavate põllumeestega. “Selles vallas on kindlasti arenguruumi ning see teemadering vajab edaspidi põhjalikumat käsitlemist. Olen veendunud, et Eesti toiduainetetööstus peab toimima ennekõike kohalikul toormel  ning suurem ja stabiilsem osa rapsiseemnest tuleb Werolil varuda ikka eelkõige Eestimaa põllumeestelt,”   tõdes ta.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus