?üriisse ehk Akadeemiasse kuulunud Tartu Athena kultuurikeskuse juht Viljar Pohhomov ütles, et kumbki peapreemia pretendent kogus kümneliikmelises Akadeemias viis häält ja kuna keegi polnud nõus oma otsusest taganema, siis otsustatigi preemia pooleks jagada.
“Muidu oleksime võinud kolm päeva jutti hääletada ja ikka mitte mingi tulemuseni jõuda,” ütles Viljar Pohhomov. “Tegemist oli ka kahe väga raskesti võrreldava lavastusega, mis eristusid teineteisest lähenemise poolest luuletekstile. Liblikapüüdja “Kellahääles” oli üheainsa luuletuse tekst toodud esile kui väljapuhastatud kristall, Rakvere Gümnaasiumi lavastuses aeti aga Alveri teksti abil hoopis muud asja, st esitati Alveri luuletuste saatel hoopis Shakespeare’i, Lutsu ja teiste klassikute loomingule viitavaid etüüde. Ja see oli väga vaimukas.”
Liblikapüüdjale polnud see küll esimene Tähetunni peapreemia, aga eelmise ja üksiti esimese võitmine jääb juba õige mitme aasta taha. Sestap polnud ime, et nii lavastajal kui ka trupi liikmetel autasustamisel silm tükati märjaks kiskus.
Betti Alveri luuletus “Kellahääl” oli noorte endi valik. Loo lavaline vorm sündis lavastaja Lianne Saage-Vahuri, trupiliikmete, muusikaõpetaja Maret Oja ja Jõgeva Gümnaasiumi vilistlase, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia valgustuskunstitudengi Martin Makarevit?i koostöös.
“Alveri “Kellahääle” kohta on paljud öelnud, et seda polegi võimalik mängida,” ütles Lianne Saage-Vahur. “Ja ega seda tõesti lihtne lavale seada olnudki.”
Muusikalise tausta tekitasid trupiliikmed ise käsikellade abil. Maret Oja sai nende juhendamise eest kellahäälestaja eripreemia.
Nagu viimasel ajal ikka, tõi Liblikapüüdja Tähetunniks välja kaks lavastust. Teist, Alveri lapsepõlvemotiive sisaldavatest luuletustest koostatud lavastust “Ma olin väike…” mängiti Betti Alveri muuseumis. Selle lavastuse eest pälvis Liblikapüüdja hingeandja eripreemia: nad puhusid ju oma etteastega sellele majale kui kultuurisündmuste toimumispaigale hinge sisse.
Jõgevamaalt neli esindust
Nüüd siis teistestki preemiatest. Kaks laureaaditiitlit pälvisid Tallinna 32. Keskkooli kooliteater Tunderakk lavastusega “Unenägude seletaja” ja Rakvere Reaalgümnaasiumi laulu- ja mänguselts Karla lavastusega “Krahhh”. Seekord öeldi välja ka laureaaditiitli nominendid, kes hääletuse tulemusena siiski tiitlita jäid. Need olid Keila Gümnaasiumi trupp Roheline Kass lavastusega “Tore on” ja Viljandi Carl Robert Jakobsoni Gümnaasiumi näitetrupp lavastusega “Perpetuum mobile”.
Parima lavastaja preemia läks Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli juhendajale Aili Teedlale, parima naisosalise preemia Kairiin Ruuvenile KutiMuti Stuudiost ja parima meesosalise preemia Edvin Mihhailovile Rakvere Gümnaasiumi Teatriansamblist. Jõgeva Majandusühistu preemia Kuldaväärt Õpetajale sai seekord Kolga Keskkooli kooliteatri juhendaja Terje Varul.
Hulgast eripreemiatest tasub mainida veel Põltsamaa kultuurikeskuse noortetrupile Viribus Unitis (juhendaja Keiu Kess) antud preemiat luule kui muusika eest. Selle tõi neile lavastus “Kumiseb kaasa”. Tänavusel Tähetunnil oligi Jõgevamaa esindatus suurem kui tavaliselt. Jõgevalt lõi Liblikapüüdja kõrval kaasa veel Jõgeva Ühisgümnaasiumi teatritrupp Dramatöörid lavastusega “Loojad” (juhendaja Janek Varblas) ja Põltsamaalt lisaks Viribus Unitisele Põltsamaa Ühisgümnaasiumi näitetrupp lavastusega “Tuju” (juhendaja Külli Solvak).
Aruanne jambides
“Rõõmustas tänavusel Tähetunnil see, et lavastuste keskmine tase on taas tõusnud,” ütles Akadeemia liige Viljar Pohhomov. “Samas ei olnud säravaid tippe kahjuks niipalju kui võinuks olla. Mis veel rõõmustas, oli see, et noorte endi algatust tundus tänavustes lavastustes rohkem olema kui tavaliselt ja juhendajate näod ei paistnud ülearu selgelt välja. Küllap oli see tingitud ka sellest, et valik oli seekord piiratud vaid ühe autori ? Betti Alveri ? luulega.”
Tähetunni kiituseks ütles Pohhomov, et luulelavastuste loomine annab noorte vaimule toitu ja avardab nende silmaringi. Lavastused on aga enamasti kantud elutervest ellusuhtumisest.
“Ja kust siis tulevased eesti teatritipud ikka tulevad, kui mitte sellest seltskonnast,” lisas Pohhomov.
Lisaks Pohhomovile kuulusid Akadeemiasse seekord näitleja Hilja Varem, raadioajakirjanik Mari Tarand, Raadioteatri helire?issöör Külli Tüli, kirjandusõpetaja Karmen Aso, Rakvere Teatri kirjandusala juhataja Anne-Ly Sova, kultuurihuviline arst Kalle Piiskoppel, teatrikriitik Ott Karulin ning Tartu Ülikooli kirjandusõppejõud Ele Süvalep ja Arne Merilai. Viimane sai hakkama sellega, et ütles Akadeemia arvamuse välja luulevormis ehk täpsemalt jambides. Saal rõkkas tema sõnavõtu ajal lustist ja vaimustusest. Alljärgnevalt väike lõik Merilai vemmalsonetist.
“Eks Betti teid erutas liigagi,/ et punetas mõnigi palg/ ning värises käsi ja tudises jalg,/ keel sõlmes nii poisil kui piigalgi?/ ? Ei, mitte! Välja kukkus na vahvalt,/ aplaus saadi teenitult rahvalt!/ Talente on kobaras, kas isegi geeniuseid?/ Apollosid mõtlikke, tundlikke Veenuseid?/ No nii, nüüd aga tahate lõpuks ka teenuseid:/ ko-misjoni meelest teil kõigil on eelduseid.”
Tähetunni lõpetamisel anti üle ka Betti Alveri Fondi tänavused aastapreemiad ja stipendium. Viimase pälvis Jõgeva Gümnaasiumi ja kooliteatri Liblikapüüdja vilistlane, Tartu Ülikooli üliõpilane Priit Põdra, aastapreemiad läksid Vooremaa fotograafile Anatoli Makarevit?ile, kes on muuhulgas teinud mitu Tähetunni-teemalist fotonäitust ja Jõgeva Gümnaasiumi raamatupidajale Kaja Pärtelsile, kes liigutab nii Tähetunni kui ka Alo Mattiiseni muusikapäevade ajal n-ö rahavoogusid. Kolmandale aastapreemia laureaadile, Betti Alveri muuseumi sisekujunduse autorile Oleg Mellovile anti preemia kätte juba muuseumi avamisel.
RIINA MÄGI
