Poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Nende ilme ja väärtused on kujunenud ning säilinud tänu pikaajalisele säästvale, loodusega arvestavale majandamisele. Poollooduslike koosluste tekkes ja püsimises on oluline roll inimtegevusel.
Poollooduslike koosluste hulka kuuluvad puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu andmetel leidub Jõgevamaal ligi 300 ha aruniite, 300 ha luhaniite ning 30 ha taastamiskõlblikke puisniite.
Loodushoiutoetus on rahaline abi, mida antakse ainult kaitsealadel ning neil asuvatel Natura 2000 aladel poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks. Võimalik on saada toetust niidu võsast puhastamiseks, tarade ehitamiseks karjatamise eesmärgil ning puurinde liituvuse vähendamiseks puisniidul ja puiskarjamaal.
Loodushoiutööde lepinguid sõlmitakse eeskätt kaitsealal paikneval riigi maal ja väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 aladel, kuid vajadusel ka teistel poollooduslikel kooslustel, mis riigi poolt tellitud inventuuride kohaselt hooldust vajavad.
Tänavused loodushoiutoetuste ja -tööde tasumäärad ei erine eelmisel aastal makstud summadest. Endiselt on lamminiidu (luha) ja soostunud niidu hooldamise tasu 650 kr/ha, puisniidul 2000 kr/ha, aruniidul 500 kr/ha ning puiskarjamaal 500 kr/ha. Lisaks finantseeritakse niitude puhastamist võsast 2000-5000 kr/ha sõltuvalt võsa kõrgusest ja tihedusest. Puisniidul või puiskarjamaal makstakse puurinde liituvuse vähendamise eest 1500-3000 kr/ha.
Eelmisel aastal sõlmis Jõgevamaa keskkonnateenistus 30 loodushoiutoetuse ja -tööde lepingut kogusummas 310 000 krooni. Tänavu saab taotlusi esitada 4. juunini.
Toetuse saamisest huvitatud maaomanikel tuleb täita vastav taotlusvorm. Ankeete saab Jõgevamaa keskkonnateenistusest. Kaasa tuleb võtta katastriüksuse plaan ning maa kasutusõigust tõendavad dokumendid.
MARILIIS MÄRTSON,
Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist
