Kass on inimese seltsiliseks olnud pika ajaloo vältel. Hiire- ja rotipüüdjatena olid nad tarbeloomad, vabakäiguvõimalus ainukeseks viisiks, kuidas soe koht magamiseks ja tassitäis piima välja teenida. Liigsete kassipoegadega tegeles tavaliselt peremees ning siis, kui pojad olid äsja sündinud. Mis nüüd teisiti on?
„Uusi kasse“ on kahjuks ikka veel kurvalt lihtne hankida. Neid on meil ilmselt liiga palju. Liigsete kassipoegadega tegelemine n-ö vanamoodsal meetodil ei ole lubatud ega paljudele üldse valikuvõimaluski. Aga kass jäetakse steriliseerimata ja kastreerimata enamasti kas laiskusest või teadmisest, et varem nii ei tehtud. Seetõttu on varjupaigad, hoiu- ja turvakodud tänavatelt ja hoovidest kokkukorjatuid täis.
Miks ma seda kirjutan? Sellepärast, et panna inimestele südamele, et kass on mõistlik võtta varjupaigast või mõnda muud tüüpi hoiukodust. Ja neutraliseerida, et vältida pesakondade pealekasvamist.
ANDRA KIRNA
