Põlevate õueküünaldega palistatud teed mööda pimedale kalmistule mindi tõepoolest alles keskööl, muuseumi tagaruumidesse sai vaadata aga juba pärastlõunal. Varahoidja Reele Kuuse näitas huvilistele, mida hoitakse muuseumi kappides-kirstudes ning rääkis sellest, kuidas inimese või asutuse poolt muuseumile annetatud esemest museaal saab, st missugused toimingud tuleb esemega teha, enne kui see muuseumi väljapanekus või fondihoidlas koha sisse võtab. Veel tutvustas Reele Kuuse KVISi ehk üleriigilist elektroonilist kultuuriväärtuste infosüsteemi, millesse Palamuse muuseumi umbes 27 000 museaalist on praegu sisestatud üle kolme tuhande. Ent see töö jätkub. Lühidalt öeldes: muuseumiööl räägiti muuseumi tagatubades tehtavast igapäevatööst, mis muuseumikülastajale silma ei paista, ilma milleta aga muuseum ei oleks muuseum.
Muuseumiööle olid teiste hulgas kutsutud maakonna väikemuuseumide töötajad. Eesti Muuseumide Ühingu esimehe Heivi Pulleritsu jutt muuseumide rollist ja muuseumiühingu pakutavatest võimalustest oligi mõeldud eelkõige neile: enamik Jõgevamaa väikemuuseumide töötajaid ju muuseumiühingusse veel ei kuulu.
Kes on kiirem?
Külastajatele pakutavatest programmidest esitles muuseumi projekti- ja arendusjuht Janek Varblas sel õhtul koolilõpetajatele mõeldud “Viimast koolikella?, kihelkonnakooliõpilaste õhtusest tegevusest jutustavat “Pärast tunde? ning meelelahutuslikku sportmängu “Kes on kiirem??. Kui kaks esimest on juba omajagu publikut leidnud, siis kolmas on alles juurutamisel. Mäng on mõeldud suuremale ja nooremale seltskonnale, keda saab paariks-kolmeks võistkonnaks jagada ning kes jaksab mööda Palamuse alevikku lipata. Kõigepealt antakse võistkondadele kätte Lutsu “Kevade” teemaline ristsõna, mille lahendus annab teada, kuhu on peidetud Palamuse loodus- ja kultuuriloolise õpperaja kaart. Kaardi järgi tuleb üles otsida viis objekti ning neid digifotokaga pildistada. Kes viie objekti piltidega esimesena muuseumi tagasi jõuab, on võitja.
Muuseumiöö külalised piirdusid seekord vaid mängu esimese etapiga, st ristsõna lahendamisega.
“Teadmiste poolest võiksin mina selle mängu võitja olla, ainult et ma ei jaksa enam joosta,” naljatas kihelkonnakoolimuuseumi kauaaegne direktor ja giid Vaike Lapp.
Muuseumi tagaruumides polnud tükk aega käinud temagi ning ta oli nähtu üle rõõmus.
“Fondiruum on kenasti korras ning fotode ja dokumentide hoidmiseks on hangitud spetsiaalsed karbid, milles need hästi säilivad,” ütles Vaike Lapp.
Heivi Pullerits kiitis aga kihelkonnakoolimuuseumi selle eest, et nad muuseumiöö korraldamise üleskutset kuulda võtsid: paljud suuremad muuseumidki ei viitsinud ööüritusega jännata. Seitsme aasta eest Prantsusmaalt alguse saanud liikumine kasvas mullu üle-euroopaliseks projektiks “Euroopa muuseumide öö”. Toona hoidis ühel maikuuööl uksed lahti 1200 muuseumi 31 riigist.
Euroraha lootus
Euroopa muuseumiöös osalemine pole aga ainus uue aja märk Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi tegemistes. Hiljuti sai muuseum piirkondliku arengu kavandamise programmist raha, mille eest viiakse läbi Palamuse piirkonna ja kihelkonnakooli kompleksi turismipotentsiaali hindamine. Töö sai endale konkursi korras teha OÜ InterAct ning selle kaugem eesmärk on Palamuse muuseumikompleksi arendusprojektile euroraha taotlemine.
“Kihelkonnakoolimuuseum on küll praegugi heas korras, ent meie töös on, nagu öeldakse, mõningaid kitsaskohti,” ütles kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann. “Selleks, et saaksime siin, kihelkonnakoolihoones eksponeerida kõiki ruume, ka köstri kööki, söögituba ja magamistuba nende algsel kujul, tuleks taastada kooli juures asunud leerimaja ning kolida sinna üle muuseumi fondihoidla. Samuti võiks olla seal Palamuse ümbruse ja kogu maakonna aja- ja kultuurilugu tutvustav ekspositsioon, mille kujundamisel saaks kasutada kaasaegsemaid tehnilisi lahendusi kui siin. Palamuse on ju Via Hanseatica turismiprojekti kontekstis Jõgevamaa kultuurivärav ning vajaks seesugust ekspositsiooni.”
Leerimaja taastamise ning muuseumikompleksi ümbruse heakorrastamise ja haljastamise projektile euroraha saamise eelduseks on aga projekti teostatavuse analüüs ja tasuvusuuring ning investeeringute kava. Need äsja käivitunud projekti raames valmivadki. Piirkondliku arengu kavandamise programmist saadud 115 200 kroonile lisas omaosaluse jao ehk 12 800 krooni kultuuriministeerium. Ministeerium on andnud juba ette lubaduse omalt poolt toetada ka eeldatavalt 19-21 miljonit krooni maksma minevat leerimaja taastamise projekti ? juhul, kui see Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastamist leiab.
Mis Palamuse hiljutisse muuseumiöösse puutub, siis selle käigus vaadati veel ära filmid “Kevade”, “Suvi” ja “Sügis” ning kuulati ansambli Vinland kontserti.
RIINA MÄGI
