Palamusel lähevad taas lahti filmivõtted. Kassikuld OÜ asub üles võtma filmi Oskar Lutsu „Talve“ järgi. Filmi režissöör on Ergo Kuld ja stsenarist Martin Algus. Osades Riina Hein, Margus Lepa, Hennesi Schmidt, Karl Robert Saaremäe, Franz Malmsten, Saara Nüganen, Märt Koik, Harry Kõrvits, Meelis Rämmeld, Kersti Tombak ja teised.
„“Talve“ on viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub keerulisel ja põneval 1942. aastal, kui Eestis on asendunud Nõukogude okupatsioon Saksa okupatsiooniga. Maad on räsinud küüditamislaine ja ilmasõja lahingud, ent vaatamata ebakindlusele jääb inimloomus ikka endiseks, armastatakse, pidutsetakse, tülitsetakse ja lepitakse.
„Talve“ tegevustikku raamib Arno Tali poja, Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.
Lutsu või Alguse tekst?
Mängufilm „Talve“ paneb Paunvere-saagale väärika ja üllatava lõpu. Ekraani täidab lutsulik eluterve huumor, kirglik armulugu, põnev ajalooline taust ja muidugi hingematvalt kaunis Vooremaa,“ lubavad tegijad.
Kui palju on aga „Talves“ Lutsu „Talve” ja kui palju on see stsenarist Martin Alguse oma?
„Meie „Talve“ on üks ilus, naljakas ja põnev armastuslugu keerulistel aegadel, kus Lutsu tegelaste vanem põlvkond nooremale teatepulga üle annab. Saaga saab kauni lõpu ja samas läheb elu edasi. Raamatuga on erinevusi päris palju, üks asi on filmi dünaamika ja loogika, mis ise sunnib loosse muudatusi tegema, aga samas oli meil ka suur lisaeesmärk olla lutsulikum ja põnevam kui algmaterjal ise, mis teadagi pole suures osas Lutsu enda kirjutatud,“ selgitas Martin Algus Vooremaale.
„Võtsime julguse ja vabaduse „Talve“ päris korralikult ümber teha. Mõtlesin selle peale palju, mida Oskar Luts ise oleks selle looga tegelikult teha tahtnud. Raamatust on võetud mõned põhimotiivid ja needki oleme kohati üllataval moel lahendanud. Valisime toimumisajaks 1942. aasta, Saksa okupatsiooniaja. Seda pole palju kajastatud, see aeg tundus vastuoluline ja põnev taust, millesse meie tegevus istutada.
Kui „Talve“ filmi teema esile kerkis, siis haarasin rõõmuga sellest kinni, sest olen ise sünnilt vooremaalane ja juba lapsest peale nende samade põldude vahel ringi jalutanud. Kindlasti saab filmis nalja, seda ikka oodatakse Lutsuga seonduvalt. Aga samuti on seal lutsulikku elutruud draamat, on põnevust ja muidugi on seal armastust. On ka kaunist suvist Vooremaad, varasemast juba tuttavat Paunveret, mis on ju kah üks tegelastest näitlejate kõrval ja taustal,“ rääkis Martin Algus oma plaanidest.
Miks just nüüd?
Küsimusele, miks just nüüd „Talve“ tegemisele tuli, vastas Algus, et seda filmi on juba mõnda aega teha tahetud, aga tundub, et paljud head asjaolud sattusid just nüüd kokku. „Saime nii loo kui ka meeskonna paika ja filmimiseks sobiva eelarve. Olen väga tänulik varasemale meeskonnale, kes loo arendamise kallal vaeva nägi ja ka see töö ei jooksnud kindlasti tühja. Võtame asja väga tõsiselt, tahame luua teose, mis on eelkäijatega igati samaväärne. Vastutus on suur ja samuti ka ootused, üritame ülesande kõrgusel olla.“
Alguse sõnul on „Talve“ üks puuduolev pusletükk, mis nüüd paika saab. „Usun, et Oskar Luts oleks rahul, kui näeks, mida teeme ja kuhu liigume,“ oli Algus veendunud.
„Meie eesmärk ei ole kirjutada parem raamat Lutsu „Talve“ asemele, mis arvatavasti nagunii on Lutsu oma üsna tinglikult või siis osaliselt. Meie eesmärk on teha hea film, mis lõpetaks „Kevadega“ alanud rea. Neile, kes on „Talvet“ lugenud, pakub film palju üllatusi. Kes tulevad „puhta lehena“, saavad hea filmielamuse,“ avaldas stsenarist lootust.
Otsides maailma filmiloost sedaviisi läbi ühe põlvkonna tehtud filmiprojekte, tunnistas Algus, et tema sellist analoogi ei tea. „Küll aga ei tasu loota, et me väga originaalsed oleme. Elukaar, läbi aastaaegade samade osalistega oli üks ajend see film teha. Tegelaste ja näitlejate elu kulgeb paralleelselt päriselus ja filmireaalsuses ning suur soov oli sinna veelkord pilk heita.“
ANDRA KIRNA
