Jõgeva maakonna keskmuuseumina tegutsev Palamuse Kihelkonnakoolimuuseum on meie maakonnas külastajate arvult Elistvere loomapargi järel teisel kohal. Näiteks külastas eelmisel aastal muuseumi 22 261 inimest. 97 protsenti külastajatest moodustavad Eesti siseturistid, ennekõike kooliõpilased ja lastega pered. “Meie muuseumi arendamisel on aga kõige olulisemaks raskendavaks teguriks ruumipuudus. Suurem osa külastajatest tuleb meile “Kevade loo” tundmaõppimise ootustega. Et tegutseme aga maakonnamuuseumina, eksponeeritakse ruumides lisaks Kevade temaatikale maakonna, valla, kihelkonnakooli ja kiriku ajalugu ja Palamuse kultuurilugu. Samas on hoone esimesel ja teisel korrusel ka kontoriruumid, arhiiv, fotohoidla ja galerii. Seetõttu on muuseumihoones praegu taastamata ja kasutamata mitmed “Kevadega” seotud ruumid: köstri köök, söögituba, magamistuba, esik ja kooli kantselei, mis pakuksid võimalusi ka mitmete teemade lavastamiseks muuseumimiljöös,” rääkis kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann.
Taastatakse leerimaja
Kirke Maari ja Tõnis Metsa koostatud Palamuse muuseumi arendamiseprojektis on plaanis uuesti üles ehitada omaaegne leerimaja. “Kahjuks pole leerimaja kui ajaloolise hoone kohta säilinud ühtegi fotot ega kirjeldust selle suuruse kohta. On ainult teada, et leerimaja hoones asusid kuni 1873. aastani köstri eluruumid ja kool ning seal tegutses ka leerikool, kuid hoone halva seisundi tõttu ehitati uus koolimaja, kus meie muuseum praegu asub. Hoone restaureerimiseks koostati 1989. aastal ka ehitusprojekt. Tollast projekti ei saa aga kahjuks kasutusele võtta, sest muutunud on hoone funktsionaalsus ja muud turismiarendamise nõuded ning muuseumi töötajate hinnangul ei piisa teenuste mitmekesistamiseks ja infrastruktuuri laiendamiseks algselt planeeritud 160-ruutmeetrisest hoonest,” selgitas Tegelmann.
“Leerimaja ehitamine on väga vajalik ja tänuväärt ettevõtmine, sest tean, millist ruumipuudust muuseum praegu tundma peab. Olen kahe käega selle plaani poolt,” ütles muuseumi rajaja, Palamuse valla aukodanik Vaike Lapp.
Samuti kavatsetakse korda teha muuseumi elektrisüsteemid ja küttesüsteem, soojustada hoone, renoveerida seinad ja laed ning paigaldada kaasaegne ekspositsioonide helisüsteem ja valgustus.
Film ja arvutimäng
Kihelkonnakoolimuuseumi arendamiseks on plaanis veel mitmeid huvitavaid ettevõtmisi nagu näiteks muuseumit tutvustava filmi tegemine, internetimängu “Tootsi maailm ” loomine, Tootsi tempude tutvustamine näidendi või lühinäidenina, Oskar Lutsu triloogia põhjal valminud filmide näitamine, “Punsli eli” tutvustamine ja pakkumine.
Mõttevahetusel osales Jõgeva- ja Tartumaalt valitud parlamendisaadik, Riigikogu esimees Ene Ergma. “Ma olen korduvalt Palamusel viibinud ja huviga ka Paunvere laat-väljanäitustel osalenud. Pean igati mõttekaks kihelkonnakoolimuuseumi arendamist, see on tänuväärne ettevõtmine kogu Eesti jaoks,” ütles Ergma.
“Muuseumi töötajad on oma tulevikuplaanide elluviimiseks juba suure töö teinud ja selle jätkamist tuleb igati soosida. Teoksil on projekt, mis minu arvates ületab ka Eesti piirid, ” lausus Riigikogu liige Mai Treial.
Jõgeva maavanema Aivar Koka sõnul kulub muuseumi investeerimisprojekti teostamiseks ligi 15 miljonit krooni, kusjuures raha on plaanis taotleda ka Euroopa Regionaalarengu Fondist.
JAAN LUKAS
