Palamuse algkoolis valmistati Tartu rahu sõlmimise puhul ette koolipidu

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate selts kutsusid osalema projektis „Ajarännak 1920“, millega tähistati Tartu rahulepingu 100. aastapäeva. Ajarännak toimus ka Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis Palamuse kooli 7. ja 8. klassi õpilaste osavõtul.


Üle-eestiline ajarännak 3.–14. veebruaril toimus tänavu juba kolmandat korda. Esimene ajarännak aastal 2018 viis meid aastasse 1918, aega, mil kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus. 2019. aastal rännati 1869. aastasse, kui Eestimaal valmistuti laulupeole minekuks.
Koolipäev algas Palamuse algkoolis kell kümme. Kohale tulnud koolinoored olid põhjalikult valmistunud, ajastukohast väljanägemist polnud ainult üksikutel ja nemad aitas Palamuse muuseum kimbatusest välja.
Tüdrukutel algas klassitoas koduloo ja poistel sõjateenistuse algõpetusega tunniga. Kavas olid veel käsitöö, kodundus, ilukiri ja erakorraliselt ettevalmistus koolipeoks.

Ebatavaline koolipäev saja aasta eest

„Püüdsime mõelda, mida Palamuse algkooli lapsed siin tegid, kuidas nad õppisid ja kuidas Tartu rahu sõlmimisest teada said,“ rääkis muuseumipedagoog Aili Kalavus.
Ajalehed tol ajal väga hästi ei liikunud, õpetaja oli saanud lehe Tartust, oma õe käest. Hinnaline lehenumber tuli aga kohe edasi anda ja nii said tüdrukud koduloo tunnis seda lugeda ja koolikaaslastele uudise edasiandmiseks veidi märkmeid teha. Nii nagu sel ajal ikka, kirjutades sulepeaga.
Poisid õppisid samal ajal esmaabi andmist käepäraste vahenditega. Niisuguseid asju, mille teadmist võib praegugi vaja minna, ja samal ajal sellisel moel, nagu neid tol ajal juba tunti.
Ilukirjatunnis said nad kirjutada romantilise kirja oma tütarlapsele, et see peo ajal talle pihku pista, käsitöö tunnis tegid tüdrukud kaardid noormeestele.
Ettevalmistus koolipeoks sisaldas hääleharjutusi ja Oskar Lutsu näidendi „Kalevi kojutulek“ lugemisproovi, sest sel ajal oli igal korralikul peol oma eeskava.
Kodundustund algas ettevalmistusega – rätid pähe, põlled ette. „Kes on räti pähe pannud ja põlle ette, tuleb siiapoole,“ juhatas kodundusõpetaja Aili. „Rätt pähe, kuidasmoodi?“ tekkis tütarlaste hulgas hämming. „Seo tagant kinni,“ õpetas teadjam. „Teie hakake leivale võid peale panema. Vaata hoolega, et sa näppu ei lõika! Võid ikka nii, et oleks tunda ja hammas ei põruks!“

Omavahel enam niimoodi ei suhelda

Seitsmenda klassi õpilane Erel, täna oma vanaema auks Elisabeth, oli rahul. „Äge koolipäev, mulle meeldib! See on natuke nagu ajalootund ja mulle ajalugu meeldib. Gooti kirjast sain ka enam-vähem aru. Osalesin selles filmis, mis Eesti Rahva Muuseumi jaoks tehti, siis õppisin.
Päriselt huvitab mind näitlemine, aga oma loovtöö tahan teha ajaloost. Just Eesti vabaks saamise ajast,“ rääkis ta.
Erel oli üks neist, kes leidis ajastupärased riided oma kapist. „Üllatavat ei olnud midagi, tunnen ennast mugavalt ja olen selles ajas kodus,“ lisas ta.
Viimane tund hoiti üllatuseks – koolipeoks valmistumise hulka kuulus ka tantsu õppimine.
„Neiud on ühelpool seina ääres ja noormehed vaatavad juba, kellega nad täna tantsida tahavad,“ alustas tantsuõpetaja Ilse. „Eduard on see noormees, kes näitab meile, kuidas ta läheb ja võtab Marta tantsima,“ juhatas ta vägesid. Eduard oli julge poiss ja paluski Marta tantsule. „Ja nüüd teevad kõik teised noormehed samamoodi,“ jätkas õpetaja. Sellele lausele järgnes veidi hämmeldunud ja häbelik sebimine. „Ma arvan, et meil õpetaja Evelyniga on ka paarilist vaja, kui mõni noormees siia seisma jääb, siis tantsib meiega,“ sai ta väed viimaks liikuma.
Õpilane Herbert, päriselus Oliver, tunnistas pärast tantsutundi, et selle algus oli ehmatav küll. „Ei julgenud küll minna kedagi tantsima võtma, ega enam niimoodi omavahel ei suhelda. Aga muidu oli lõbus. Asjad olid sel ajal teistmoodi, kõik toolid ja lauad. Saime proovida asju, mida enne ei ole teinud. Ja siin on ikka vaadata ka,“ rääkis ta.
Muuseumipedagoog Aili Kalavus oli ajarännakuga väga rahul. „Suurepärane koostöö. Eelmised korrad, kui ajarännakut on tehtud, oli meie muuseum kinni. Sel aastal tuli Tartu rahu teema ja enne koolitusele minekut küsisin Palamuse kooli õpetajatelt, kas nad on nõus minuga kampa lööma,“ rääkis ta.
„Nad käisid siin ja panime paika, mida teha võiksime. Sel ajal tegutses siin Palamuse algkool ja otsustasime vaadata kuidas võis välja näha koolipäev, mil nad said teada, et Tartu rahu välja kuulutati. Ja mismoodi sel puhul koolipidu otsustati korraldada ning selleks ettevalmistusi tehti,“ selgitas Kalavus.
„Vastavalt sellele, millised töötoad välja valisime, tulid koolist kaasa õpetajad. Kui mõni kool veel soovib, siis peame tegema seda koos selle kooli õpetajatega. Ruumid on olemas, kõik on võimalik, meie oleme valmis,“ oli muuseumipedagoog valmis samasugust ajarännakuelamust pakkuma ka väljaspool etteantud ajavahemikku.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus