Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Urmas Pastarus rääkis, et kaupmehed suudaksid süsteemi käivitada mitte enne järgmise aasta esimest maid. Kui aga Riigikogu ebareaalset seaduse jõustumise tähtaega edasi ei lükka, siis tuleb tema sõnul jama.
Tarbijatele tähendab järgmisest aastast käivituv tagatisraha süsteem, et lisaks kauplusest ostetud joogi jaemüügihinnale tuleb maksta ka tagatis- ehk pandiraha. Konkreetse metallpurgi ja plastikpudeli hinna kehtestab keskkonnaminister. Seadusest tulenevalt ei saa see olla väiksem kui 50 senti pakendi kohta.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek tuletas meelde, et sisuliselt kehtis tagatisraha süsteem nõukaajal, kui tagastatava pudeli eest maksti 12 kopikat. See oli tol ajal suur raha, sest tühja taara kokkukorjamisest ja tagasimüümisest olid inimesed huvitatud.
Uus süsteem väärtustab küll tühja joogipakendi, kuid mitte nii oluliselt, et see kohe sajaprotsendiliselt tagasi tuleb. Loodetakse ka inimeste loodushoiuteadlikkuse tõusule. Samas tõdeti, et tarbijate harjumuste muutmine võtab aega. Näiteks hakati Soomes inimesi selle süsteemiga harjutama juba lasteaiast alates. Eesti ei saa aga nii kaua oodata, kuni lasteaialastest täiskasvanud saavad.
Eesti Õlletootjate Liidu juhatuse liikme ja Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul võidab uuest süsteemist kõige rohkem Eestimaa loodus, sest tühjad joogipakendid pole enam prügi, vaid muutuvad raha ekvivalendiks.
Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese alkoholisisaldusega alkohoolsete- ja karastusjookide klaas-, plast- ja metallpakenditele. See summa ei kajasta aga pakendite tagasivõtmise ning selle korraldamisega seotud kulusid.
Järgmise aasta kohustuseks on koguda kokku 60 protsenti turule paisatud pakenditest.
Pakendi tagasivõtmise kohustus lasub müüjal, aga ta võib selle delegeerida või siis teha koostööd kolmandate juriidiliste isikutega, näiteks taarapunkide süsteemiga.
Uus seadus hõlmab ligi sadat õlle- ja karastusjookide tootjat ja 6000 kaupmeest. Aastas liigub Eesti turul 160 miljonit ühekordset joogipakendit.
Neid hakatakse koguma spetsiaalsetesse kottidesse, mis mahutavad kuni 185 purki või pudelit. Nii suur ongi Eesti suuremate kaupluste päevane müügikogus.
Tagatisrahaga väärtustatud pudelid varustatakse vastava embleemi ehk logoga PET, mis on trükitud purgile, klaaspudeli puhul aga etiketile. Logoga teavitatakse ka tarbijat, et konkreetse pakendi tagastamisel makstakse talle teatud summa.
Tagasimüüdavat pakendit ei tohi aga kokku muljuda, sest siis ei saa sorteerimistehases olevad masinad ega ka tagasiostjad logosid lugeda.
Hiljuti moodustatud ettevõte OÜ Eesti Pandipakend, mille tegevjuht on Oleg Epner, viib kasutatud pakendid müügikohast minema, loendab ja pakib need ning saadab taaskasutusse. Näiteks valmistati pressikonverentsil PET- pakenditest valmistatud mütse.
Kõigepealt viiakse kokkukogutud purgid ja pudelid sorteerimistehasesse. Sealsed EAN koodilugejad ehk petimeetrid loevad koodi ning registreerivad pakendite arvu. Kauplustele ja teistele kogujatele makstakse raha ainult OÜs Eesti Pandipakend tagatisrahaga koormatud joogipakendite eest.
OÜ Eesti Pandipakend omanikeks on Eesti Õlletootjate, Karastusjoogi Tootjate, Karastusjoogi ja Õlle Importööride ning Kaupmeeste liidud.
Need neli liitu esindavad tagatisrahaga koormatud pakendi taaskasutamisega seotud osapooli ning neil kõigil on võimalus kaasa rääkida sisuliselt mittetulundusühinguna tegutseva Eesti Pandipakendi juhtimise ja arendamisega seotud küsimustes.
Ükski konkreetne ettevõte ei oma selles uues firmas osalust. Pandipakendi loomist finantseerivad omavahenditest aga Coca-Cola HBC Eesti AS, Saku Õlletehas AS ja A. Le Coq Tartu Õlletehas.
Tootja või importöör teatab Eesti Pandipakendile turule müüki pandud pudelite koguse ning maksab Pandipakendile tagatisraha ja ka administreerimistasu.
Kauplus ostab tootjalt või importijalt tagatisrahaga tooted ning maksab tarnijale ka pantraha summa. Kui toode on lõpptarnijale müüdud, saab jaemüüja tagatisraha kätte.
Kui ostja tagastab pärast toote tarbimist joogipakendi kauplusele või mõnele teisele tagasiostmiskohale, makstakse talle tagatisraha.
RAIVO SIHVER
