Painküla Hüdroelektrijaama rajava Articer OÜ tegevdirektor Hans Toode rääkis Vooremaale, et esialgu oli neil kavas vaid vana hüdroelektrijaama taastamine. Töö käigus aga plaanid laienesid ja kuna vana jaamahoone jaoks oli raske leida sobilikku turbiini, otsustati ehitada täiesti uus hoone.
Katus ja haljastus
Paekivist vundamendiga uus hüdroelektrijaamahoone ootab nüüd veel vaid trapetsprofiilkatust, mis peaks lähipäevadel peale pandama.
Toode sõnul katab ERDF-I toetusraha kogu projekti maksumusest ainult 10% ringis, sest rahataotlus sai tehtud esialgse plaani kohaselt. Uus turbiin ise on maksma läinud 3,5 miljonit ja kogu projekti maksumus kokku ulatub Toode sõnul 8 miljoni kroonini.
Elektrijaamas hakkab tööle üks töötaja ? jaama hooldaja.
Ees on ootamas veel haljastustööd. Teisele poole jõge on vanadele varemetele ehitatud saunaga puhkemaja.
Pedja jõe veetase on Painkülas stabiilne ja Toode lubab seda ka edaspidi korrektselt hoida. Kuigi Articer OÜ pole vee-erikasutuse luba veel kätte saanud, pole Painkülas probleemi ei suvitajatel ega kalakestel. ?Kevadised suurveed tulid meile appi ja loodus tõi ise vee üles,? rääkis Toode.
Et hüdroelektrijaama puhul on tegemist tootmisobjektiga, on lähtutud kõikidest ohutusnõuetest. Paigaldatud on piirded, et hooletud suplejad vales kohas vette minnes ennast ohtu ei seaks, kaladele on samuti võre ette tehtud. Tulevikus saavad kalad Painkülas ka eraldi kalaredeli.
Vee-erikasutuse luba on raske saadaKuigi Painkülas on ehitustööd peaaegu lõpusirgel, tekitab vee erikasutuse loa saamine teatavaid pingeid.
Keskkonnainvesteeringute Jõgevamaa esinduse ametnik Enn Selgis, kes aasta eest Jõgevamaa Keskkonnateenistuse veespetsialistina Articerile ajutise vee erikasutusloa andis, ei oska ütelda, kui suured väljavaated võiksid olla alalist luba saada. Selgise sõnul on hüdroelektrijaama rajajatel olnud probleeme naaberkinnistute omanikega, kes väidetavalt kardavad, et turbiini tööle asudes võib vett saada liiga palju. ?Kohalik maaomanik tahab kindlust,? selgitab Selgis.
Sama soovib ka Articeri tegevdirektor Toode. Tema loodab, et senine töö pole tehtud ilmaaegu ja vajalik dokumentatsioon siiski tänavu vormistatud saab.
Enim toetust said veekasutusega seotud ettevõtmisedKeskkonnaministeeriumi strateegia ja investeeringute osakonna nõuniku kt Andrus Pirso sõnul esitati kokku 251 taotlust, neist nõuetele vastavaks tunnistati 192 ja rahastamisotsus langetati 87 projekti kohta. “Taotlused läbisid kõigepealt Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastavushindamise, seejärel korraldas ministeerium taotluste sisulise hindamise ja koostas hindamistulemuste alusel pingeread,” rääkis Pirso.
Peamiselt Eesti maapiirkondade edendamiseks mõeldud keskkonnaprojekte toetati kokku 150 miljoni krooniga. Valdavalt olid projektide esitajateks kohalikud omavalitsused, raha jagus kõikidesse maakondadesse.
Valdkonniti said enim toetust veekasutuse ja -kaitsega seotud ettevõtmised (kokku 34 projekti ja 53 mln kr), järgnesid jäätmekäitlus (26 projekti, 46 mln kr), taastuvenergeetika (13 projekti, 32 mln kr) ja bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus (14 projekti, 19 mln kr). Uued taotlusvoorud ERDF-i abil keskkonnaprojektide rahastamiseks on kavandatud järgmisse aastasse.
JAANIKA KRESSA
