Vase hinna tõusu tõttu on kaablitootmisfirmad hakanud materjali kokku hoidma ning tootma kaableid väiksema juhtmesoone ristlõike pindalaga, mis ei vasta enam tootekataloogis toodud tootestandardile ja sertifitseerimisorganisatsiooni poolt väljastatud sertifikaatidele EEI, FI, CE jne. Sellega on osa kaablitootmisfirmadest läinud tarbija petmise libedale teele. Eestis toodetud paigalduskaablite turuks on põhiliselt Eesti, Läti, Leedu. Palju elektrikaableid toovad maaletoojad Eesti Vabariiki Poolast, Kreekast, T?ehhist jne. Kui hakata eelpoolnimetatud riikidest sisse toodud, samuti Eestis toodetud paigalduskaablite juhtmesoone ristlõike pindalasid mõõtma ning arvutama, ei vasta neist ükski tootekataloogis toodud tootestandardis ette nähtud juhtmesoone ristlõike pindalale.
Tartust elektrimaterjalide kauplustest ostetud kaablitel, nt kaabli PPJ 3G6mm2, millel märgitud 450V/750V EEI 2005, näitab mõõtmis-, ja arvutustulemus kaablisoone ristlõikeks 4,9mm2 ; kaabli VDE TFK3 2006, sertifikaat CE, millel märgitud juhtmesoone ristlõige peaks olema 3×2,5mm2, näitab arvutus juhtmesoone ristlõikeks 2,3mm2; kaabli 3G4mm2 juhtmesoone arvutatud ristlõige on 3,8mm2 jne.
Millegipärast on juhtme ristlõige alati ostja kahjuks. Seni ei ole leidnud ühtegi kaablit, mille juhtmesoone ristlõige oleks märgitust suurem. Kõige hullem asjaolu on see, et kauplustele väljastatakse tootjafirma poolt trafarette juhtmesoone ristlõike pindala määramiseks, mis ei näita aga kaabli juhtmesoone tegelikku ristlõike suurust ning viib eksiteele nii ostjaid kui ka müüjaid. Pealtnäha tundub kõik olema õige. Ei käi ju ostja kaablit ostmas, nihik ja kalkulaator näpus.
Seega ? materjali kokkuhoid ning kasum on tootjafirmale märgatav. Nahutada saab aga heauskne tarbija, kes seda kallist standardile mittevastavat kaablit ostab. Nt kui elektriprojektis on ette nähtud paigaldada kaabel PPJ 3G6mm2 ja tarbija ostab selle märgistusega kaabli, mis osutub aga tegelikult peenemaks, võib selle kaabli paigaldamisel elamu elektripaigaldises vastav kaitseseade mitte rakenduda. See võib esile kutsuda tõsiseid tagajärgi. Kes vastutab tagajärgede eest? Kuidas on selline pettus võimalik? Nähtavasti käib esimene kaablipartii akrediteeritud sertifitseerimisorganisatsioonist läbi, järgnevad partiid liiguvad aga kõik isevooluteed. Vastasel juhul selline pettus ei toimiks. Milleks on meil kontrolliorganid?
JÜRI LAURSON,
EV volitatud elektriinsener,
Jõgevamaa Tarbijakaitse Ühingu nõunik
