Päästeteenistused koonduvad aasta pärast nelja regiooni

Jõgevamaa päästeteenistuse direktori Jüri Alandi sõnul kohtusid reedel päästeteenistuste direktorid ning arutasid, kuidas korraldada pärast reformi töö maakonna tasandil. “Esitasime oma nägemuse, mida päästeamet üldjoones aktsepteeris,” märkis ta.

Selle järgi jäävad juriidiliseks isikuks neli loodavat regiooni, praegused maakonna päästeteenistused oleksid osakonna seisuses. Regiooni ülesanneteks jäävad juriidilised küsimused, riigihangete korraldamine, siseaudit, maakonna tasandile aga igapäevase töö juhtimine, kohalike omavalitsuste nõustamine.

Komandode struktuur ja staatus teadmata

Kui palju jääb Jõgevamaale komandosid ja kus nad hakkavad paiknema, Alandi veel öelda ei oska. “Päästeameti seisukoht on, et komandode struktuur ja staatus tulevad ülevaatamisele, kuid millal, seda ei oska öelda,” märkis Alandi.

Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin kinnitas, et 2006.aasta esimeses kvartalis toimuval päästeasutuste liitmisel korraldatakse ümber päästeasutuste struktuuriüksuste töö, välja arvatud komandod.

“Komandode töö ümberkorraldamine on eraldiseisev protsess ja toimub pärast nelja regionaalse päästeasutuse moodustamist. Seega on pärast regioonide moodustamist on Jõgevamaal samapalju komandosid kui käesoleval ajal,” kinnitas Karafin.

Alandi sõnul arvestab päästeamet kindlasti komandode koormust. “Kui koosseise vähendatakse, siis ei jäeta kindlasti ka suuri keskusi puutumata, sest nende koosseisud on ehk pisut üle pingutatud. Oluline on kiirus, millega õnnetuspaigale jõutakse, ja tegutsemisoskus.”

Ka ei osanud Alandi öelda, kui palju inimesi peab Jõgeva päästeteenistus seoses reformiga koondama.

“Komisjon, kuhu kuuluvad päästeteenistuste direktorid ja oma valdkonna spetsialistid, hakkavad iga osakonna struktuuri ja ülesandeid välja töötama. See peab olema valmis 1. septembriks. Siis on nii ametijuhendid kui ka kõik kohustused ja ülesanded teada ning inimestele saab hakata konkreetseid pakkumisi tegema,” nentis Alandi.

Ain Karafini kinnitusel selgub koondatavate töötajate arv käesoleva aasta novembris, kui selgub lõplikult regionaalse päästeasutuse struktuur. “Koondamine tuleb kõne alla nende töötajate osas, kelle tööülesanded koonduvad regiooni keskusesse ehk siis personalitöö, finantsküsimused,” nentis Karafin.

Jüri Alandi hinnangul mõistab päästeamet suurepäraselt, et Eesti ei koosne ainult Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Jõhvist.

“Kuid amet on valikute ees, sest ka järgmise aasta eelarve ei suurene ja sama struktuuriga pole võimalik edasi minna, tuleb koomale tõmmata nii juhtimist kui ka operatiivteenistuslikku poolt,” lausus ta.

Tööreziim võib muutuda

Õnnetusse sattunud inimene tahab, et abi võimalikult kiiresti temani jõuaks. See ei puuduta ainult tulekahjusid, vaid ka liiklusõnnetusi ja võimalikke keskkonnareostusi.

Seni töötab päästeamet reziimis üks päev tööl ja kolm vaba. Euroopas saavad vaid prantslased lubada endale veel lahedamat elu, üldiselt on tavaks reziim üks päev tööl ja kaks vaba.

Millal võetakse vastu päästeteenistuse seadus ja millised saavad olema päästeametnike sotsiaalsed tagatised, pole samuti teada. Seni saavad päästetöötajad palka alla Eesti keskmise, kuid nõuded töötajatele on suured. Päästeameti konkurentideks on politsei, kaitsejõud, turvafirmad.

 

Regiooni ja maakonna ülesanded

Regioon
*siseaudit
*riigihanked
*personaliarvestus
*väljaõppe üldine korraldus, täiendkoolituse plaanimine ja läbiviimine
*eelarve ja raamatupidamine
*tehnika, varustuse ja hoonete haldus

Maakond:

*koostöö maavalitsuse, omavalitsuste ja maakonna asutustega
*ennetustöö korraldamine ja läbiviimine
*maakonna komandode operatiivvalmiduse tagamine
*üldplaneeringute kooskõlastamine maakonnas
*kriisireguleerimisalaste ülesannete lahendamine, omavalitsuste ja ettevõtete nõustamine
*maakondlike õppuste plaanimine

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus