Vastavalt Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) prognoosile on lähemateks ööpäevadeks oodata tavapärasest külmemat ilma, mil temperatuur võib kohati langeda kuni ? 35 ° kraadini. Külmatunnet suurendab ka tugev tuul.
Tugeva pakase (-32 °C) püsimine viie või enama päeva vältel võib kaasa tuua probleeme ruumide kütmisega, kommunikatsiooniliinide katkemist, veetorustike ja trasside külmumist, elektrikatkestusi, alajahtumist ning näo ja jäsemete külmakahjustusi.
Eriti tugeva külma korral soovitab Päästeamet väljas liikuda võimalikult vähe ning seda peavad arvesse võtma eelkõige lapsed ja vanurid.
Tähelepanelikult tuleb jälgida ilmaprognoosi ning lisaks õhutemperatuuri üldnäidule arvestada ka nn tuulekülmaga. Oludes, kus termomeetrinäit on ? 20 °C ja tuulekiirus 10 m/s, tuleb tegelikuks välistemperatuuriks arvestada ? 44 °C (vt ka lisatud külmaindeksi tabelit).
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ruumide kütmisele. Puuküttega küttekollete puhul tuleb tingimata jälgida mõõdukat küttere?iimi ning pigem kütta pikemat aega ja mitte väga suure tulega. Hoolega tuleb ka jälgida, et siibrit liiga vara ei suletaks.
Lisa- või täiendava kütmise käigus alternatiivsete elektriliste küttekehade kasutamisel tuleb jälgida, et nii soojapuhureid kui radiaatoreid ei asetata kergesti süttiva materjali lähedusse.
Vältida tuleb ruumide kütmist elektri- ja gaasipliitide abil.
Vältimaks tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste
poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulekolletest, tuleks lukustada hoonete uksed ja sulgeda muud juurdepääsud.
Kui temperatuur ruumides langeb liialt madalale, on soovitav sulgeda mittekasutuses olevad ruumid ning tihendada praod vaipade, rätikute või muu sobivaga.
Riietuda tuleb soojalt ja võimalikult mitmekihiliselt. Pea, kaela ja jalgade soojus on kehasoojuse hoidmisel väga oluline.
Sama tähtis on ka korralik söömine ja joomine. Eriti kasulik on soe toit ja jook, sest see aitab organismil sooja toota. Joomine hoiab ära organismi veepuuduse. Et vähem väljas liikuda, on soovitav soetada toiduvarusid korraga mitmeks päevaks.
Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb nende ümber mässida lisaisolatsiooniga, nt kaltsud ja igasugune muu soojustuseks sobiv materjal. Võimalusel/vajadusel
võib jätta kraanides vee kergelt tilkuma. Jäätunud torude ülessulatamisel tuleb kasutada soojakaableid või soojapuhureid. Kindlasti tuleb vältida lahtise tule kasutamist. Ennetamaks torustike külmumisega kaasnevat
veepuudust, võiks eelnevalt koju varuda ka vett.
Kui temperatuur siseruumides langeb väga madalale ning täiendava kütmise võimalused puuduvad, tuleks kaaluda minekut soojemaid ruume omavate sugulaste või tuttavate poole.
Unustada ei tohiks oma naabreid, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi,
näiteks invaliidid ja vanurid. Samuti võiksid inimesed kontakti hoida üksildastes maapiirkondades elavate sugulaste-tuttavatega, et olla kursis nende probleemide ja vajadustega.
Tavaliselt enam hoolitsust vajavad ka koduloomad.
Kui sõitmine või reisimine külmaperioodil osutub möödapääsmatuks, tuleb sõidukile varuda piisavalt kütust. Vältimaks külmast tingitud võimalikke probleeme tanklates ja jää tekkimist kütusepaaki ja -voolikutesse, tuleb jälgida, et sõiduki kütusepaak oleks täis. Samuti tuleb jälgida, et masin oleks ette valmistatud sõiduks talvistes tingimustes (talvine diislikütus, korralik aku, õli).
Madala temperatuuri korral väljas liikudes tuleb nägu kreemitada rasvase kreemiga ning kopsude kaitsmiseks hingata läbi kampsunikrae või salli. Hoiduda tuleb organismi alajahtumisest ja külmumisest.
Peamised kehaosad, kus tekivad külmakahjustused, on põsesarnad, kõrvad, sõrmed ja varbad.
Tugeva külmatunde korral peaks abi otsima liikumisest. Ka paigal seistes võiks liigutada käsi, jalgu ja sõrmi, see aitab parandada vereringet ning toota sooja.
Kui peate osutama esmaabi alajahtumise korral, siis abivajaja tuleb esimesel võimalusel viia sooja kohta (soovitavalt toatemperatuuri) ning alustada tema aeglast ülessoojendamist seestpoolt väljapoole. Soojade aurude
sissehingamine või sooja vedeliku joomine aitab organismil üles soojeneda.
Kohe pärast tugevat külmetamist on keelatud minna sauna, sest järsk temperatuuri tõus võib olla organismile ohtlik. Ka ei tohi külmunud käsi ega jalgu panna kuuma vette, sest temperatuuri järsk muutus võib kahjustada kudesid.
Sügava alajahtumise korral, millega kaasnevad teadvusehäired, tuleb helistada hädaabinumbril 112. Maaslamajat märgates tuleb talle kiiresti abi kustuda, sest tugeva külma puhul on see inimese päästmiseks väga oluline.
