Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi, mis tingis järjekordse ümberkorralduse?
Päästeeteenistus on arenev struktuur ja aeg-ajalt läbiviidavad muudatused meie süsteemis on iseenesestmõistetavad. Lähtudes Päästeseaduse muutmise seadusest, ei allu maakondade päästeteenistused enam mitte maavalitsustele, vaid otse Päästeametile, mida juhib peadirektor Mati Raidma. Uus alluvussuhe võimaldab erinevate päästeteenistuste tööd operatiivsemalt ja ratsionaalsemalt korraldada, mis on eriti oluline tugevate õnnetuskollete ja kriisiolukordade likvideerimiseks. Näiteks kui juhtub õnnetus või ohuolukord, on võimalik selle kõrvaldamiseks kiiresti mobiliseerida tuletõrjujaid-päästjaid Eestimaa erinevatest päästeteenistustest. Päästeteenistused alluvad Päästeametile, kelle korraldused ja juhised on meile prioriteetsed.
Loodetavasti muudab uus alluvussuhe lihtsamaks ka rahaküsimuste lahendamise. Enne võis jätta lahtisi otsi küsimus, kas maakonna päästeteenistus peab raha taotlemisel pöörduma esmalt maavanema, siseministeeriumi või Päästeameti poole.
Päästeteenistujate igapäevatöö inimeste ja nende vara päästmisel jääb ka pärast ümberkorraldust samaks. Abivajajate jaoks ei muutu midagi ja anname oma parima nende elu, tervise ning vara säilimise huvides.
Mis tasandil hakkab aga uutes oludes kulgema koostöö Jõgeva maavalitsuse ja kohalike omavalitsustega?
Kuigi alluvuskord on muutunud, jääb koostöö endiselt tihedaks. Jõgevamaa Päästeteenistuse juhina kuulun maakonna kriisikomisjoni ja olen kriisireguleerimismeeskonna esimees. Kriisikomisjoni esimehe Jõgeva maavanema Aivar Koka ja omavalitsusjuhtidega suhtlesin näiteks pidevalt tugeva tormipuhangu ajal, mis rüüstas ka meie maakonda.
Ühtlasi oleme huvitatud koostööst ka teiste asutuste ja ettevõtetega. Näiteks tormi ajal pakkusime oma abi Eesti Energiale. Seekord meie abist loobuti.
Kui suureks jääb Jõgevamaa Päästeteenistuse isikukoosseis?
Jõgevamaa Päästeteenistuses on 121 töötajat, kellest 106 on hõivatud operatiivosakonnas. Nad kõik on saanud põhjaliku ja professionaalse väljaõppe. Maakonna päästeteenistus jaguneb komandodeks. Jõgeva keskkomandol pole eraldi juhtkonda. Põltsamaa komando pealikuks on Ahto Pent, Mustvee komandot juhib Veljo Luming, Palamuse tugikomandot Mati Kütt.
Põhimõtteliselt võib Päästeamet komandode arvus nüüd muudatusi teha. Küll on aga teada, et vähemalt käesoleval aastal peetakse oluliseks praegust komandode arvu.
Kuidas on korraldatud õnnetuse puhul ühe maakonna päästeteenistuslaste mobiliseerimine mõnda teise linna või maakonda ?
Abi vajava maakonna päästeteenistuse juhid teatavad, milliseid abijõude nad vajavad ja kui palju nii isikkoosseisu kui ka tehnika näol. Häirekeskuse dispetser otsustab, millisest päästeteenistusest abijõude saata.
Aeg-ajalt oleme maakonnalehes ikka kirjutanud, et Jõgevamaa Päästeteenistus sai mõne uue või varem kasutatud tuletõrjeauto, veeauto või muud vajalikku tehnikat. On selliseid häid uudiseid ka lähiajal tulemas?
Viimati sai Palamuse tugikomando masina, mis oli enne kasutusel Rootsis. Kahjuks pole lähiajal uusi päästemasinaid meie päästeteenistusele juurde tulemas.
Kuidas on lood päästeteenistujate järelkasvuga?
Varem said paljud tuletõrjujad-päästjad koolitust välisriikides. Nüüd õpetatakse neid Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja Päästekoolis. Selles õppeasutuses õpib praegu viis noort meest, kes on saanud suunamise Jõgevamaa Päästeteenistusest.
Päästeteenistus vajab tööle tugevaid ja terveid mehi, kes saaksid ka töö väärilist palka. Vastasel korral ohustab päästeteenistust taandareng. Ootan riigitegelastelt selget vastust, kas nad loodavad, et sellise palga eest saab tõesti tööl hoida võimekaid ja professionaalseid päästjaid.
Mida soovite Jõgevamaa elanikele?
Soovin head kukeaastat. Samas loodan, et punane kukk kireb tänavu võrdlemisi nõrga häälega. Kas see nii on, sõltub suures osas meist kõigist. Turvalisus ja ohutus peab olema kogu ühiskonna mure.
JAAN LUKAS