Kui suurem osa Voorel müttavast tehnikast kuulub Kullavere jõe projekti põhiteostajale, OÜle Siimel, siis ujuvekskavaator telliti kohale Tartu ASist Hüdroehitus. Pilt, kuidas hiigelkopp laevukesena vee peal hõljub ja ise selle juures põhjast muda välja tõstab, oli nii muljetavaldav, et seda kogunes järve kaldale vaatama kenake rahvahulk.
ASi Hüdroehitus juhataja Lauri Kase sõnul on 15-meetrise nooleulatusega Hyundai firma ekskavaator, mille Soome firma Big Float n-ö ujuma on õpetanud (ekskavaatori alusvanker on pontoonide vastu vahetatud) Eestis ainulaadne ning maailmaski on selliseid masinaid vaid kümmekond.
?Soomlased töötasid selle masina kallal 14 aastat ja seeriatootmisse läks see alles hiljuti,? ütles Lauri Kask. ?Meie saime ujuvekskavaatori kuu aega tagasi ning praegu on selle põhitegevuseks Põrmujärve põhja puhastamine Navi külas Võrumaal.?
Siimelile tuldi appi möödunud nädala kolmeks päevaks ? neljapäevaks, reedeks ja laupäevaks. Üks järgmisi töid saab ujuvekskavaatoril olema Võrus Kubija järvel.
?Tööd peaks sellisele masinale Eestimaa peal jätkuma, eriti kui saame juurde ka ekskavaatori noole otsa kinnitatava mudapumba, mis võimaldab vedelamat muda veekogu põhjast nagu tolmuimejaga välja imeda,? ütles Lauri Kask. ?Siiani pole projekteerijad saanud ujuvekskavaatori puudumise tõttu selliseid töid oma projektidesse planeeridagi. Ega praegugi kõik vist tea, et selline masin Eestis üldse olemas on.?
Töid 15 kilomeetril
OÜ Siimel töödejuhataja Rein Tamme sõnul eemaldati Voore vanast, paarkümmend aastat tagasi rajatud paisjärvest setteid ühtekokku 5000 kuupmeetri ulatuses.
?Nüüd korrastame kaldaid ning ehitame endise regulaatori asemele maakividest pais-ülevoolu,? ütles Rein Tamm, lisades, et kuna järve kaldanõlvad on järsud ja allikalised, on nende kindlustamine päris keeruline.
?Et vesi kallast ära ei uhuks, kindlustame selle kivirandiga,? ütles Rein Tamm. ?Ka ilm on viimasel ajal meie vastu töötanud: vihm pole lasknud kallastel pärast mudaeemaldust taheneda ning viimistlus kipub väheke ?karvane? jääma.?
Vajaduse teha korda Kullavere jõe 15-kilomeetrine lõik ja selle üks osa ? Voore vana paisjärv ? tingis uue Voore ökopaisjärve valmimine möödunud aastal. Jäänuks ökopaisjärvest ülesvoolu jääv jõelõik korda tegemata, oleks jõgi uue paisjärve peatselt setteid täis kandnud. Peale selle on Kullavere jõgi eesvooluks paljudele varem rajatud maaparandussüsteemidele, mida endiselt käigus hoida vaja. Vana paisjärv tuli aga puhtaks teha sellepärast, et see oli juba uue paisjärve läveni setteid täis.
Kullavere jõe korrastustööde tellijaks on Jõgeva Maaparandusbüroo, kelle partneriteks selles projektis on Saare vald ning Torma vallas tegutsevad Rääbise Põllumajanduse OÜ ja OÜ Vaiatu Agri. Projekti kogumaksumus on 3,2 miljonit krooni, millest 2,7 miljonit on eraldanud Keskkonnainvesteeringute Keskus. Õla panevad alla ka kõik projektipartnerid.
Maaparandusbüroo maaparanduse ja infrastruktuuri osakonna juhataja Sirje Kose sõnul rajatakse Kullavere jõe 15-kilomeetrisel lõigul projekti käigus eri tüüpi paiskärestikke, remonditakse paise, puhastatakse jõepõhja ja truupe ning juhitakse ühel metsavahelisel jõelõigul vesi luhale, kuhu setted maha jäävad, puhas vesi aga edasi voolab. Voore ja Rääbise vahel puhastatakse jõe kallas võsast ning rajatakse sinna nelja kilomeetri pikkune kallasrada, millel saab jalutada ning maastikusõidukigagi liigelda. Projekti keskkonnamõju hinnanud bioloogi Nikolai Laanetu soovitusel rajatakse Kullavere jõe äärde ka kalade ja vähkide talvitustiik.
?Meilt on praegu väljas neli koppa, kaks traktorit, metsaveotraktor ning hulk inimesi,? ütles Siimeli töödejuhataja Rein Tamm. Ka maakonnale muretsetud ning sihtasutuse Vooremaa Järved haldusse antud hõljukniiduk on Kullavere jõe korrastamises osalenud.
Kavandatud töödega tuleb Siimelil ühele poole saada novembri lõpuks.
Kogemused ja teadmised
?Kullavere jõe korrastamiseks tuli algatus nii meie kui ka maaparandusbüroo poolt,? ütles Saare vallavanem Jüri Morozov. ?Kuna maaparandusbürool oli juba olemas kahe aasta tagune Amme jõe korrastamise kogemus, oli mõistlikum seada asjad nii, et projekti veavad nemad. Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupitsa jaoks on vooluveekogude ökoloogilise seisundi parandamine liiatigi väga südamelähedane teema: ta on korduvalt Soome kolleegide juures sellealaseid kogemusi omandamas käinud ning Soome kolleege siia ?ajurünnakus? osalema kutsunud.?
Jüri Morozovi sõnul pole sellise mahuka ja teataval määral loodusjõududest sõltuva projekti juures kunagi võimalik kõike täpselt ette planeerida, sest alati ilmneb töö käigus uusi asjaolusid. Seepärast peavad nii töö tellija kui ka teostaja koostöövalmidust ja paindlikkust üles näitama. Ning seda on lepingupooled antud juhul ka teinud.
?Kullavere jõe seisundi parandamine ei tõsta aga ainult meie elukeskkonna kvaliteeti, vaid annab meile ka rohkesti teadmisi ja kogemusi, mida võime keskkonnahariduse edendamiseks edukalt ära kasutada,? ütles Jüri Morozov. ?Veekogude seisundi parandamine on Eestis ju veel suhteliselt uus teema ning tihti on spetsialistidegi arusaamad asjast risti vastupidised.?
RIINA MÄGI
