Osaühing Same loodi Saadjärve kolhoosi uue tehnika grupi baasil 1992. aastal. Missuguse taseme on firma aga saavutanud tänases Eestis?
“Kurtmine pole ettevõtjale justkui sobilik. Kindlustatus tööga ning mõtlemisvõimelise ja vastutustundega meeskonna olemasolu teeb mõistagi heameelt. Meie realiseerimismahud on viimase viiel aastal järjest tõusnud. Perioodil 2002-2006 kasvas see majandusnäitaja 18,7 miljonit kroonilt 50,6 miljoni kroonini.”
Millega sellist edu ise põhjendate?
“Kõiki põhjusi on mõneti raskegi esile tuua. Neli aastat tagasi soodustas realiseerimismahu suurenemist märkimisväärselt olukord siseturul, sest põllumehed hakkasid saama Euroopa Liidu toetusi ning elavnes huvi põllutöömasinaid osta. Kaks aastat pole põllumajandustehnika ostmist enam toetatud, mis on mõjutanud ka meie realiseerimismahtusid Eesti turul. Välisriikidesse oleme aastaid müünud 75 protsenti toodangust ja eksport on meie ettevõttele igati kasuks tulnud. Suurema osa toodangust ekspordime erinevatesse Euroopa riikidesse Rootsi firma Treion AB kaudu. Otsesed kaubandussuhted on Läti ja Leedu Vabariigiga. “
Kas välisriikide ostuhuvi on ajendanud ka uut toodangut välja mõtlema?
“Varem valmistasime vaid põllutöömasinaid. Koostöö Skandinaaviamaade klientidega on viinud tõepoolest olukorra selleni, et 60-65 protsenti meie toodangust moodustavad teehooldusmasinad: liivapuisturid, lumepuhurid, lumelaadimise tiibkopad. Järjest suureneb ka nõudlus kett-võsaniiduki järele, mida kasutatakse kraavikallaste ja teeäärte koristamiseks-hooldamiseks, jäätmaade võsast puhastamiseks. Tulevikus kavatseme veel uudistooteid turule tuua.”
Kui kaua Sames tavaliselt uue toote väljamõtlemisest esimese masina valmimiseni aega kulub?
“See aeg on iga masina puhul erinev. Keerukamate masinate tootmissejuurutamine võib kesta kaugelt kauem kui aasta.”
Kuidas sünnivad üldse ideed uute masinate tootmiseks?
“Firma algusaastatel kulges protsess enamasti nii, et juhtkond arutas, missugune masin võiks meile tootmiseks sobiv olla ning seejärel valmistati esialgu prototüüp, millele järgnes seeriaviisiline tootmine. Mida aeg edasi, seda rohkem jõuame uute toodeteni läbi turunõudluse, millest omakorda saame informatsiooni müügifirmadest, ka teavet soovitud tehnilistest parameetritest. Meie töö kulgeb tänastes oludes nii, et kõige enne teevad konstruktorid arvutiprogramme kasutades joonised. Järgmisel etapil valmib prototüüp, mida omakorda kontrollitakse ja siis hakkab masinate seeriaviisiline tootmine.”
Millele on viimaste aastate investeeringud firma arendamiseks kulunud?
“Investeerimiseks on andnud suuresti eeldused realiseerimismahtude tõus. Kaks aastat tagasi valmis hoone, milles paikneb 1000 m2 tootmispinda, tootmise korraldamiseks vajalik kontoriruum ja ladu. Hoone ehitamiseks kulus ligi 5 miljonit krooni. Samuti ostsime plasmalõikuspingi, millega lõikame enamuse vajalikust lehtmaterjalist. Selline lõikuspink maksis 3 miljonit krooni. Samuti soetasime programmjuhtimisega aktiivtööriistadega treipingi.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest laekunud Euroopa Liidu rahade toetusel korrastasime ettevõtte territooriumi, juurdesõidutee, kanalisatsioonitrassid ja pumpla, mis andis võimaluse ühineda Tabivere aleviku kanalisatsioonivõrguga. Seda 5 miljonit krooni maksnud projekti pidi ettevõte ise 50 protsendi ulatuses kaasrahastama. Konstruktiivset koostööd EASiga kiitis ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes oma Jõgevamaa visiidil meie firmat külastas.
Jätkame infrastruktuuride uuendamist ka tänavu. Nii on plaanis lõpetada firma territoorium asfalteerimine.”
Palju on Sames töötajaid?
“Praegu on ettevõttes 54 töötajat, enamik neist elab Tabiveres või selle ümbruses. Kümmekond inimest käib tööle Tartust. Oskustöölisi vajaksime alati, kuid eks meiegi firma sõltub olukorrast, kus välisriikides makstakse märksa kõrgemat palka kui Eestis.”
JAAN LUKAS
