Jõuluvanalt kingitusi saada on tore, aga salmidega on alati igavene jama, eriti kui keegi su leivanumbri „Küll on kuri meie Muri“ enne sind jõuluvanale ette kandma juhtub. Omatehtud luuletusega muidugi seda ohtu pole: selle teksti tead ju ainult sina ise.
Poeg Lennart üllataski ükskord Rakveresse vanaema juurde kogunenud suguvõsa omatehtud jõulusalmiga, mis kirjeldas n-ö käimasolevat protsessi ehk siis kingituste jagamist vanaema juures. Nii umbes kümneaastase autori luuletus oli ka muidu vaimukas, ent eriti sööbisid mällu selle kaks rida:
„Isal pakis sokid sees,
varsti ligunevad vees.“
Need read muutis eriti löövaks nende mõttetihedus ja üldistusjõud. Olete te näiteks kunagi meesterahvale jõulukinki otsima asudes mõelnud, et seekord valite kindlasti midagi erilist ja originaalset, ning… ostnud parema puudumisel lõpuks ikkagi sokid, nagu tavaliselt? Ja mis juhtub sokkidega, kui meesterahvas need jalga paneb? Tänapäeva heade pesumasinate ja pesuvahendite juures saab läbihigistatud sokid muidugi puhtaks ka ilma leotamata, ent varem vajasid need küll n-ö eritöötlust.
Siit moraal: vähemasti jõuluajal tasuks kõigil vahelduseks värsisepaks hakata: mine tea, kui geniaalne oopus välja tuleb.
RIINA MÄGI
