Mats Traat ja Viivi Luik on kirjandusloolaste poolt juba vaat et klassiku staatusesse tõstetud. Mõlemad on kirjutanud nii luulet kui proosat, mõlema loomingus on tähtsal kohal maa ja rahva saatuse kujutamine ning mõlema missiooniks on ajaloomälu lahtikirjutamine ja mineviku jäädvustamine. Et lähendada noori kirjandushuvilisi kahe nn kassetipõlvkonna autori loomingule, pühendati tänavune üleriigiline emakeeleolümpiaad just neile.
Ühisgümnaasiumi kirjanduskonverentsil kantigi ette olümpiaadiks kirjutatud kirjandeid ja uurimusi: noorem (VII-VIII kl) vanuserühm kirjutas nimelt kirjandeid, keskmine (IX-X kl) ja vanem (XI-XII kl) uurimusi. Üheteistkümnest konverentsil esinenud õpilasteadurist viis ? Kadri Väär, Merli Kirsimäe (mõlemad Jõgeva Gümnaasium), Sigrid Prits, Teele Vari (mõlemad Põltsamaa Ühisgümnaasium) ja Reelika Rätsep (Jõgeva Ühisgümnaasium) ? käsitlesid Viivi Luige loomingut ja viis ? Teele Kaugesalu (Puurmani Keskkool), Mari Lääne, Siim Maripuu (mõlemad Jõgeva Gümnaasium), Tiina Suvi (Põltsamaa Ühisgümnaasium) ja Elari Roop (Jõgeva Ühisgümnaasium) ? Traadi oma. Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Kairi Tross uuris paralleelselt mõlemat autorit, täpsemalt aastaaegade kujutamist mõlema luules.
Kirjandus ja kroonika
Siim Maripuu otsis oma uurimuses näiteks Mats Traadi ajaloolisest külaproosast märke, mis viitavad maaolustiku muutumisele ajaloos ning kõrvutas Traadi tekste samade ajajärkude kirjeldustega Siimu enda kodukohta käsitlevates ajalooallikates. Punktiiri tänapäeva välja tõmmates jõuab Siim järeldusele, et meie tänane maaelu on mitmes mõttes võrreldav Mats Traadi romaanides “Tants aurukatla ümber”, “Karukell, kurvameelsuse rohi” ja novellikogus “Koputa kollasele aknale” ning Laiuse kolhoosi kroonikas kirjeldatud kolhooside algajaga, mil maainimesed, eriti noored, massiliselt linnadesse lahkusid ? selle erinevusega, et lisaks omamaistele linnadele otsitakse nüüd paremat elu ka välismaalt.
“Mis aitab maarahvast? Aitab see, mida sageli puuduseks peetakse ? orjalikkust meenutav kannatlikkus, visadus, võime vastu pidada ning kõigele vaatamata ikkagi areneda ja säilitada peremehetunne,” usub Siim.
Nii Kairi kui ka Siim kutsuti uurimuste põhjal emakeeleolümpiaadi üleriigilisse vooru, kus Kairi vanemas vanuserühmas 22. ja Siim keskmises vanuserühmas 10. koha pälvis (uurimuse eest sai Siim IV preemia). Lisaks neile jõudsid lõppvooru Puurmani Keskkooli õpilane Teele Kaugesalu (15. koht nooremas rühmas), Jõgeva Gümnaasiumi õpilane Joonas Paas (11. koht nooremas rühmas) ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased Leevi Krumm (12. koht keskmises rühmas), Kristiina Pikkmaa (14. koht keskmises rühmas), Krista Kõrgesaar (20. koht keskmises rühmas) ja Tiina Suvi (21. koht keskmises rühmas). Ent tublid olid kõik 22 õpilasteadurit, kelle tööd maakonna komisjon üleriigilise olümpiaadi ?üriile otsustas saata, ning mõistagi ka nende juhendajad.
Kaks “kärbest” korraga
“Mulle meeldis Viivi Luige “Seitsmendast rahukevadest” olümpiaaditöö jaoks ajastu märke otsida kasvõi juba sellepärast, et nii sai sõjajärgne periood enda jaoks tunduvalt selgemaks,” ütles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi abiturient Teele Vari. “See tuleb aga kasuks ajaloo riigieksamiks valmistumisel.”
Kolme olümpiaaditööd, sealhulgas Teele oma juhendanud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Sirje Ääremaa lisas, et nende koolis peavad kõik X ja XI klasside õpilased ühe uurimistöö tegema.
“Tänu sellele leidub ikka neid, kes uurimistöö aineks emakeele või kirjanduse valivad ning keda siis ka sama aine olümpiaadil kooli esindama saab saata,” ütles Sirje Ääremaa. “Mis noorte lugemisharjumusse puutub, siis need, kes korra “ree peale” satuvad, loevad vägagi innukalt ning kui mõnest raamatust väga vaimustuvad, tahavad klassikaaslastega ka oma lugemismuljeid jagada.”
Selle eest, et ta juba kolmel aastal emakeeleolümpiaadiga teema poolest ühtivat konverentsi on viitsinud korraldada, on Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetajale Helge Maripuule tänulikud nii olümpiaaditööde kirjutajad kui ka juhendajad-õpetajad: nii ei jää sisukad uurimused sahtlisse tolmuma, vaid leiavad tänuväärse publiku. Ka Helge Maripuu ise usub, et konverentsil esinemise võimalus motiveerib õpilasi innukamalt uurimistööd tegema. Lisaboonuseks on ka õpilasteadurite ja nende juhendajate traditsiooniline Tallinna Linnateatri ühiskülastus.
“Seekord lähevad 22 õpilast ja 10 juhendajat 23. aprillil “Tõestust” vaatama,” ütles Helge Maripuu. “Mõistagi poleks ma saanud konverentsi ega teatrireisi korraldada, kui neid ei toetaks Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, Jõgeva linna- ja vallavalitsus ning Tootjate Liit, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Hansa- ja Ühispanga Jõgeva kontor ja OÜ Merelen ning kui mu oma õpilased poleks tulnud mulle appi konverentsi läbi viima. Selliseid asju koos tehes leiad õpilaste hulgas palju sõpru.”
RIINA MÄGI
