Õpilaste uurimisalane tegevus on koolides viimastel aastatel hoogustunud ning muutunud õppetöö oluliseks osaks. Õpilased näevad uurimistöö koostamisega palju vaeva, kuid pärast selle kaitsmist jäävad paljud tööd lihtsalt riiulile seisma.
Vähestel õpilastel on olnud võimalus esitada oma töö ajaloo-, loodus-, kodu-uurimisalastele jt kindlat teemavalikut eeldavale võistlusele. Valminud tööde hulgas on suurepäraseid töid, millel paraku edasine väljund puudub.
Konverentsi eesmärk
Et avardada õpilaste silmaringi ja mitmekesistada õppetöö võimalusi, äratada õpilastes huvi uuriva õppe vastu, arendada nende uurimisalase töö oskusi ja aidata mõista meediat ja seal toimuvat, algatas Põltsamaa Ühisgümnaasium 2005. õppeaasta kevadel Eesti Ajalehtede Liidu, Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja kommunikatsiooniosakonna ja OÜ Vali Press heakskiidul ja moraalsel toel vabariigi gümnaasiumiõpilaste meediaalaste uurimistööde konverentsi.
Miks Põltsamaal? Aga eestikeelne ajakirjandus sündis ju Põltsamaal!
1766. aasta novembri algupäevil ilmus nigela trükipressi alt “tük” (number) pisukest kaheksandikkaustas nädalaajakirja, mis kandis üsna pikka, väljaande sisu ning eesmärke kokkuvõtvat tiitlit ?Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud ning nouud teäda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto…?. Ka ?Rahva Lõbu-leht? ilmus 1902. aastal Põltsamaal!
Eelmisest konverentsist
Osa võtsid meediat õpetavate gümnaasiumide õpilased: Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Tartu Karlova Gümnaasiumist, Ahja Keskkoolist, Kehra keskkoolist ja mujalt ning Jõgeva maakonna gümnaasiumide 10. klasside õpilased.
Osalema olid palutud ka Põltsamaa piirkonna põhikoolide 9. klasside õpilased, kokku 165 õpilast.
Konverents algas Põltsamaa Muuseumi juhataja Rutt Tänava ettekandega trükiajakirjanduse algusest Põltsamaal. Ettekandja kasutas väga unikaalseid slaide fotodest ja vanadest ürikutest, ettekanne oli haarav ja õpilased kuulasid huviga.
Järgnesid õpilaste uurimistööde põhjal koostatud esitlused. Põnevusega jälgiti Ahja kooli noormehe Randi Seppingu esitlust ?Autoreklaamide areng 1900-2000?. Huvi, paljudes aga ka vaimustust äratas Ahja tütarlapse Sigrid Võsaste töö. Sigrid viibis ise samal ajal proovieksamil, kuid tema jutt jõudis interneti vahendusel audio-visuaalsel kujul kuulajate-vaatajateni.
Kehra tüdrukute uurimustööd ?Eesti Päevalehe kultuurileheküljed? ja ?Harjumaa kohalike omavalitsuste perioodilised väljaanded? paistsid silma sisukuse ja põhjalikkusega.
Väga huvipakkuvad olid Tartu Karlova Gümnaasiumi õpilaste tööd ?Suveetenduste reklaam trükimeedias?, ?Reklaam ja lapsed? ning ?Spordialade eelistuste kajastamine Postimehes ja Eesti Päevalehes?. Tööd olid sisukad ning käsitletud teemad äratasid õpilastes huvi.
Tõeliselt üllatas, võib öelda, et mingil määral ka jahmatas noori Helena Uri uurimus ?Õpilaste arvuti- ja internetisõltuvus?, mis oli kokkuvõte kahe Tallinna kooli 5. ja 7. klassi õpilaste seas läbi viidud küsitlusest, mis oli üks esimesi sellealaseid uurimusi Eestis üldse. Õpilased puutusid esmakordselt kokku mõistega internetisõltuvus ning neid vapustas fakt, et selline probleem üldse kõne alla võib tulla.
Konverentsil osalenud, kellest paljudel seisab uurimistöö koostamine ees, ütlesid, et nad said ettekujutuse selle tegemisest ja selle tulemuste ettekandmise
erinevatest võimalustest. Nad said meedia-alaseid teadmisi väga erinevatel teemadel (trükiajakirjanduse ajalugu, reklaami võimalused ja seosed mitmete eluvaldkondadega). Nad kogesid, et meedia on väga laiaulatuslik uurimisvaldkond, õppisid konverentsiettekande kuulamist, konverentsil käitumist ja sellise ürituse kodukorda: täpsust, korrektsust, ajakavast kinnipidamine, käitumist kohvipausi ajal rootsi lauas ja palju muudki.
Õpilased said vahetu kogemuse meediaga suhtlemisel: kohal oli kohaliku ajalehe Vali Uudised ajakirjanik, kes intervjueeris osavõtjaid erinevatest koolidest, mis ilmusid ajalehes.
Õpilased olid ise sündmuses osalejad ja sündmust kajastava uudise hilisemad tarbijad, osalesid vaimsust kandval ja harival üritusel, mida pole tänapäeval kuigi palju. Ettekandjad said erilise esinemiskogemuse ( suur ja võõras auditoorium, omaealised ja kriitilised).
Osalenud koolide õpilased said materjali oma koolilehe tarvis: tegid intervjuusid, pildistasid.
Ka ürituse organiseerijad said kogemusi, kuidas võtta vastu külalisi, katta kohvilauda, serveerida toite jne. Konverentsi vaheajal oli võimalik tutvuda terviklike uurimistöödega, see andis hulgaliselt huvitavaid mõtteid.
Tiia Mikson,
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja,
meediaõpetaja
