Junior Achievementi Arengufond esindab Eestis Junior Achievement Internationali ? rahvusvahelist organisatsiooni, mis edendab ja koordineerib noortele majandusalaste teadmiste ja ettevõtluskogemuse andmist kogu maailmas. Õpilasfirma loomine, tegutsemine ja lõpetamine kuulub õpetuse juurde.
Koolipuhvet tegutseb
See, millist toodet või teenust õpilasfirma turustama hakkab, oleneb noortest ettevõtjatest endist.
Ainuke õpilasfirma Jõgevamaal, kes on kantud Junior Achievementi äriregistrisse, on Jõgeva Gümnaasiumis tegutsev koolipuhvet.
Koolipuhvet kui toitlustusfirma aga kehtestatud rangete nõuete tõttu messidel osaleda ei saa. See-eest saavad noored äritegevuse kogemuse koolis. Jõgeva Gümnaasiumi majandusõpetuse õpetaja Helve Orusalu ütles, et koolikohviku pidamine sai alguse viis aastat tagasi, kui ettevõtlikud abituriendid tahtsid midagi ära teha ning kohviku järele oli vajadus. Tänaseks tegutsetakse küll mitte kohviku, vaid puhvetina.
“Õpilasfirma loomine toimub majandusõppe raames. Meil oli noortega kokkulepe, et kui “äritegevus” hakkab õppimist segama, siis lõpetame selle ära, aga lapsed on väga tublid ja saavad hakkama,” ütles ta.
Praegu tegeleb puhvetipidamisega kuus 12. klassi õpilast, peamiselt neiud. Õpilasfirma juhataja on Mari Lääne. Helve Orusalu selgitas, et koolipuhvetis püütakse pakkuda peamiselt tervislikke suupisteid ? puuvilju, mahla. Samas ostetakse ikkagi kõige paremini saiakesi.
Õpilasfirmadel on aga lisaks müügitegevusele vaja teha ka palju paberitööd, kõik kulu- ja tuludokumendid tuleb säilitada, koostada aruanded ja nii edasi.
Helve Orusalu kiitis õpilasfirma tegijaid eelkõige seetõttu, et kui toimuvad suured üritused, näiteks Betti Alveri luulepäevad või Alo Mattiiseni muusikapäevad, on tüdrukud puhvetiga sageli väljas hiliste õhtutundideni.
Möödunud aastal tegutses edukalt õpilasfirma ka Jõgeva Ühisgümnaasiumis: firma Ubos tootis sussikotte.
Õpilasfirmade laadal
Eelmisel nädalavahetusel toimunud haridusmessil Intellektika peeti ka õpilasfirmade laata, noored “ärihaid” olid tulnud turustama kõikvõimalikku toodangut alates suurtest isetehtud karumõmmidest, T-särkidest, lõhnaseebist ning ravisokkidest ning lõpetades maitsekate pakenditest valmistatud rahakottide ja iluasjakestega. Pakuti ka luulekogusid ja joonlaudu, millel kirjas vajalikud valemid.
“Väga hea seep, vaadake kuidas lõhnab. See on ka hea ega ärrita nahka,” reklaamis firma Ahvatlus esindaja Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist. 100 grammi glütseriiniseepi maksis 35 krooni. “Ostke ikka rohkem, saja grammiga ei saa poolt aastatki läbi,” õhutas noor ärimees. Selgus, et seepi saadakse Lätist ning Ahvatlus on selle toote puhul vaid edasimüüjaks. Sama firma müüb aga ka omavalmistatud lambaid. Karvased, pehmed ning armsa näoga loomad meelitasid kohale hulgaliselt uudistajaid. Noorte endi sõnul õpilasfirmaga just rikkaks ei saa, kuid kogemuse äriasju ajada annab see edaspidisekski. “Ja me oleme ikka kenasti plussis,” leidsid kauplejad.
Kagu-Eestis asuvast Räpinast oli aga õpilaslaadale sõitnud lausa kaks firmat. Üks neist müüs nöörinukke, teine tatratallaga sokke. Neidude sõnul tegutseb koolis veel ka kolmas õpilasfirma, kuid nemad ei ole nii aktiivsed. Tatratallaga sokkidel, mida reklaamiti kui ravisokke, oli hea minek. Igatahes laupäeva õhtupoolikul enam väiksemaid numbreid saada ei olnud. Sokitaldade alla on õmmeldud tatrakruubikiht ning nendega käimine tugevdab jalataldu.
Räpina tüdrukud rääkisid, et nemad peavad firmat eelkõige just kogemuse saamise pärast. Sõit Räpinast Tartusse ja tagasi, pealegi veel kahel päeval, maksab üsna palju, samuti kulub raha söögi peale. See raha teenitakse tüdrukute sõnul äritegevusega tagasi küll.
Õpilasfirmal on üsna palju soodustusi, näiteks ei tule neil tasuda käibemaksu. Küll aga oleneb nende käive toote originaalsusest ning pakkujate aktiivsusest. Mõni firma suudab aastaga teenida 100 000 krooni, teine võib ka pankrotiga lõpetada, kui midagi ei teenita.
EVA KLAAS