Haridusminister Tõnis Lukas nentis oma kõnes, et õpetajatöö on üsna närvesööv ja rutiinne, selle eest makstav palk aga suhteliselt väike, mistõttu õpetajaamet pole populaarne. Selleks, et populariseerida õpetajaametit, püüab haridusminister Riigikogus läbi suruda seaduse, millega toetatakse õpetajaks õppima minejaid. Lukas ise nimetas seda toetust õpetaja lähetustoetuseks ja selle eesmärk on motiveerida neid, kes on endale tänuväärt kutse valinud. Ministri sõnul võib eelmainitud eelnõu käiku minna juba järgmisel aastal.
Lukase eesmärk on arendada ka Õppiva Tiigri programmi, mille järgmiseks sammuks oleks õpetajatele tasuta sülearvutite võimaldamine. Esialgu plaanitakse neid välja jagada 4000. Tasuta arvuti taotlemiseks peab õpetajal olema läbitud arvutikasutamise kursus, seega ei ole kõigil tahtjatel võimalik endale tasuta sülearvutit saada.
?Samas motiveerib sülearvuti saamise võimalus õpetajaid arvutikoolitustel osalema,? lisas minister.
Igavene probleemVeel rääkis haridusminister venekeelsete gümnaasiumide järkjärgulisest üleviimisest eestikeelsele õppele ning igavesest probleemist ? õpetajate palkadest. Lukase sõnul tõstetakse järgmise aasta jooksul palku küll, kuid mitte 30 protsendi ulatuses, nagu ametiühingud nõuavad. Haridusministri sõnul jääb palgatõusu protsent umbes 20 piirimaile. Teemaga seonduvalt esitas Jõgeva Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Nõmm ministrile kergelt provotseeriva küsimuse, mis kõlas järgmiselt:
?Miks ei võiks õpetajad saada kahekordset Eesti keskmist palka??
Pärast küsimuse esitamist kõlas saalis tormiline aplaus. Tõnis Lukas säilitas siiski meelerahu ja vastas pikalt põhjendamata, et taoline palgasüsteem on väga ebatõenäoline. Selle lausega kõnealune teema ka lõpetati.
Veel soovitas Lukas Jõgeval katsetada nii-öelda ?puhta gümnaasiumi? süsteemi, mis tähendab, et ühes koolis oleksid ainult gümnaasiumiklassid. See süsteem annaks õpilasele võimaluse astuda gümnaasiumi nagu esimesse klassi ? puhta lehena. ?Puhta gümnaasiumi? näiteks tõi minister Hugo Treffneri Gümnaasiumi, kus põhikooliosa üldse ei eksisteeri. Kokkuvõttes tuli ministrile niivõrd palju küsimusi, et maavalitsuse haridus- ja spordinõunik Heiki Sildnik pidi õpetajate küsimustelaviini katkestama.
Uued õpetajad maakonnas
Pärast sisukat ja põhjalikku ettekannet haridusministrilt õnnitles maavanem Aivar Kokk sel aastal Jõgevamaa koolides tööle asuvat viit noort õpetajat. Puurmani Gümnaasiumis asub sügisest keemiat õpetama värskelt Tartu Ülikooli lõpetanud Aleksandr Kirpu ja samas koolis asub klassiõpetajana tööle Raili Nurmela. Tabivere Gümnaasiumis asub sügisest inglise keele õpetajana tööle samuti Tartu Ülikooli lõpetanud Margit Metsla. Vaimastvere Lasteaed-Põhikooli õpilaskodu kasvatajana hakkab tööle Triinu Küünal ning J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli loodusainete õpetaja kohale asub Egle Lellep.
Nõupidamisel autasustati ka konkursil ?Roheline kool? silma paistnud Jõgevamaa koole. Esku kooli tõsteti esile koolihoone erilise värvilahenduse poolest, esimest korda konkursil osalenud Kiigemetsa Kool leidis tunnustust tänu oma seiklusrajale. Kuremaa Lasteaed-Algkool leidis äramärkimist tänu oma kuulsale kõrvitsamäele ning väga lastesõbralikule hoovilahendusele, Luua algkooli eripäraks on aga väga osavalt käsitsi valmistatud lillepotid. Sadala kool on eriline oma õues õppimise ruumi tõttu.
Peaauhinna pälvis konkursil väga nutika hoovilahendusega Anna Haava nimeline Pala Kool, kes sai teenitult auhinnaks 10 000 krooni.
Lõppsõnas lausus Heiki Sildnik järgmist: ?Direktor on kooli pea, kuid õpetaja kooli süda. Peavalu läheb lihtsalt üle, kuid südamevalu on märksa tõsisem. Seega ? hoidkem oma koolide südameid.?
EILI KOITLA
