Tõde tuleb levitada, aga vale levib ise. Selline tõsiasi pole üllatus kellelegi. Seepärast pole ka imeks panna, et Põltsamaal on liikvel jutt E-Piima lõplikust lahkumisest ja uste sulgemisest. Õnneks see siiski nii ei ole ja praegused töötajad saavad öösel rahulikult magada. Tõesti, juustu enam varsti Põltsamaal ei toodeta, aga muud tootmistegevused jäävad alles. Uue võimsa tööstuse avamiseni Paides on veel mitu aastat aega ja kõik jõuavad plaane teha ning uue olukorraga kohaneda.
Paidesse kerkiv Eesti praeguse aja suurim tööstusinvesteering hakkab kindlasti piimatoodete tootmises olulist mõju avaldama. Suudab see ju poole Eestis toodetavast toorpiimast ühe päevaga n-ö torudest läbi lasta. Kindlasti paneb see kukalt sügama senised piimatöötlejad, kel tuleb karmimaks muutuvas konkurentsis oma hinnapoliitikat korrigeerima hakata. Piimatootjad aga peaks sellest ainult võitma, kui piima osta soovijaid on rohkem kui pakkujaid.
Paljud Eesti piimafarmide omanikud on siiski Paide suurinvesteeringu suhtes skeptilised. Plaanid on suured, kuid kui vajalikku kogust piima kokku osta ei suudeta, ei tasu investeering end ära ja tootmisele pikka iga ennustada ei taheta. Samas, kui kõik Eestimaa piimatootjad seljad kokku paneks, oleks vajalik piimakogus täis nagu naksti.
Sundida kedagi ei saa ja hind on see, mis piimajõed ühes või teises suunas voolama paneb. Samuti usaldus, et kas ikka tehakse seda, mida lubatakse. Ollakse pigem äraootaval seisukohal, et las teevad ära, siis vaatame.
Nagu ütles aasta põllumees 2016 Lembit Paal, et piimaäri on sendiäri ja sent sendi haaval kaukasse kogutud raha ollakse kiivad tuleviku-ettevõtmistesse panustama. Eks tulevik näitab, kellel õigus ja kelle vurrud mõne aasta pärast kooresed.
